Uni

Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.

Proosa

On abielupaare, kes magades pööravad teineteisele selja, et üks ei varastaks teiselt ideaalseid unenägusid. (lk 17)
Magada oskab too, kes surub padja õla ja lõua vahele, nagu oleks see unenägude viiul. (lk 40)
Apelsini koorida on sama mis magavat last riidest lahti võtta. (lk 46)
Kui ookeaniaurik magab, näevad kõik reisijad unes, et nad ei reisi. (lk 50)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974

Unedega oli ikka nii, et nende korralikust jutustamisest kunagi õiget asja ei saanud. Vahel oli hommikul ärgates kõik ununenud, vahel kippusid vägisi omapoolt juurde lisama, vahel jälle ei teadnud, kas olid seda sel või mõnel eelmisel ööl näinud. Uni — see oli ikka mingi väga segane asi.
- Friedebert Tuglas, "Illimari suvi", Looming 1/1937, lk 10

Kust tulevad need kummalised pildid ja sõnad unes ja poolunes, eriti kui mul on valu, mille tahaksin kõrvale panna nagu kaardi ja selle asemel uue võtta. Terve rida köiteid raamaturiiulil, kirjutatud ühe tundmatu Ladina-Ameerika autori poolt, mis sisaldab kõik võimalikud žaanrid ja kujutab üht olematut maad ja selle elu. Juba siis, kui olin 20-aastane, oli mul kavatsus kirjutada midagi sellist.
- Karl Ristikivi, päevik, 23.02.1964

[Hartenfels:] Me arvame küll, et me teame, kuhu me läheme ja mida otsime. Aga tegelikult ainult viiakse meid. Enamik inimesi elab nagu unes ja kui nad kord ärkavad, ei usu nad oma silmi ja kõrvu. See tähendab, kui nad kunagi ärkavad. Paljud ei ärka kunagi, ja need on vahest kõige õnnelikumad." (22. mai)
- Karl Ristikivi, "Rooma päevik"

Une ajal kasvatab keha lihaseid ja lõhub rasva – kõlab nagu hea trennilisa, kas pole? Veel hoogustub magades immuunsussüsteem, mis aitab kehal võidelda viiruste, kahjulike bakterite ja mikroorganismidega. Lisaks tugevdab ja turgutab uni vaimset tervist.
Uni tõstab ka meie töövõimet: parandab mälu, kasvatab loovust, keskendumis- ja õppimisvõimet. See tähendab, et magamatus pärsib meie edu tööl ja seeläbi nii meie karjääri kui ka riiklikku majandust.
Muu hulgas peame normaalseks, et arstid ja õed mitte ainult ei tööta ebainimlikult pikki vahetusi, vaid on kord öövalves, siis päeval tööl. See on hea valem unedefitsiidi tagamiseks. Jah, ööpäevaringne arstiabi on elu ja surma küsimus, aga kas ikka oleme selle korraldanud viisil, mis vaid hädavajalikul määral riskib meditsiinitöötajate ja patsientide heaolu ning tervisega?
Inimese valmidust oma unevajadust kaitsta mõjutab ka see, kuidas me omavahel ja meedias räägime neist, kes tunnistavad, et peavad töö tegemiseks unest loobuma. Kas seame nad eeskujuks või püüame neid toetada, vähendades nende kohustusi, et nad saaksid igapäevaselt piisavalt taastuda? Kas see on olnud valik, mille nad on teinud paratamatusest või siirast entusiasmist?

Võib-olla on neil harukordselt väike unevajadus. Sel juhul ei peaks me püüdlema nende moodi olla samamoodi nagu meist enamus ei võtaks endale eesmärgiks kuuluda maailmas lühimate inimeste hulka.

Maris Vainre, "On aeg lõpetada magamatuse ülistamine" ERR, 3. september 2020

Luule

Vaob jälle pimedus, kuid nüüd ma tean:
Kaks tuhat aastat kivist und on tüüdand
Luupainaja, kes magab sõime kõrval;
Mis jõhker elajas, kel tund on saabund,
Nüüd loivab Petlemmasse sündima?

William Butler Yeats, "Teine tulemine" (1921), tlk Märt Väljataga

Turmaliinist uste taga, moonimaitse suul
Jumal vaikselt magab, silmad tuhksed suletud.
Tuhat aastat tagasi vist puhus neisse tuul,
aga siis ka nimed seinuks, siis ka lailed juletud
olid nagu rangapilved kiirtekimbus ujuvad
üle maade, mida eales nad ei enam näe,
kõrgemale ei saa tõusta, kiudsed pilved kujuvad
turja üle halli telgi kattes päikse väe.

Uku Masing, "Pimedus ei võta vastu valgust", rmt: "Neemed vihmade lahte", 2. trükk, 1959, lk 90

Alles une mustad jõed
kohisesid öises loas,
nüüd ent hommiktuul mu toas,
ja me oleme kui õed.

Marie Under, "Tuul", rmt: "Uneretk", 1968, lk 32

Mõtsa marjata magave,
kuuse ei kuule, ei kõnela,
lepp ei laula lauba õhtu.
Meä suigu kivi korvan,
otseti juurika otsen,
kõtuli kännu külle all.
Märsin om minekimõtte,
räti sehen reisirõõva.

Eha Lättemäe, "Mõtsa marjata magave" kogus "Elulugu", Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 81

Draama

[Hamlet:] Mis inimene on, kui ülim hüve
on söök ja uni tal? Vaid loom, mis muud.
- William Shakespeare, "Hamlet", neljas stseen

Vanasõnad

Ega unest rõõska saa.
Ega magajale kassile hiir suhu jookse.
Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata).
Kes magab, on vaene.
Magab sõba, ei maga sõbaalune.
Magades ei leia keegi leiba.
Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära.
Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt.
Magaja koer ei taba varast.
Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda.
Magaja uni ja tegija töö ei lõpe.
Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg.
Magajal und, tegijal tööd.
Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, amet seisab.
Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
Saksa uni on sandi söömaaeg.
Söömata magama, löömata üles.
Tegemine toob ikka tenga, aga magamine ei too malkagi.
Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest.
Tegijal tööd, magajal und.
Unekotist ei saa iial töötegijat.
Unest ei saa pätsi.
Uni ajab oma aega taga.
Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki.
Uni maitseb lapsel magusam kui vanal.
Uni nõuab ikka oma.
Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta.
Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima.
Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles!
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vaata ka