Mireille Guiliano

Mireille Guiliano (sündinud 14. aprillil 1946 Moyeuvre-Grande'is Prantsusmaal) on prantsuse ja USA kirjanik.

"Prantslannad ei lähe paksuks"

Mireille Guiliano, "Prantslannad ei lähe paksuks", tlk Leena Suits, 2005.

Tuleb tõdeda, et Prantsuse-Ameerika aeg-ajalt üsna kismaderohkete suhete tulevikku on raske ennustada, ent milline see ka poleks, ei saa me siiski tähelepanuta jätta prantsuse tsivilisatsiooni üksikuid saavutusi. Pean tagasihoidlikult tunnistama, et tänini on üks suurepärane triumf jäänud suuresti tunnustuseta, ja ometigi on tegemist lihtsalt antropoloogilise tõsiasjaga: prantslannad ei lähe paksuks. (lk 9)
Enamik dieediraamatuid põhineb radikaalsel programmil. Kui 18. sajandi lühiajaline jakobiinlik vahepala välja arvata, pole ekstremism kunagi olnud prantslaste mõttelaad. Ameerikat tõmbavad aga erinevad filosoofiad, kiired muutused ja äärmuslikud abinõud. Dieedi nagu teistegi asjade puhul toimivad need meetodid lühiajaliselt, ent see ei ole normaalne eluviis. (lk 12-13)
Dieediraamatute autorid on enamasti mehed, kes ei teadvusta endale tihtipeale fakti, et naiste füsioloogia võib olla nende omast üsnagi erinev ning ka naiste ainevahetus muutub ajaga: 25-aastasele ülekaalulisele naisele on kaalu langetamine hoopis teistsugune väljakutse kui 50-aastasele. (lk 12)
Õige toitumise õppimine on nagu uue keele omandamine - mitte miski ei tule üleöö. (lk 17)
Diskreetsus on tihtipeale vapruse parim osa. (lk 43)
Rituaalid on normid, mille ümber kujundame oma maitsed. (lk 65)
Prantsuse gastronoomia tuum on võtta mitmeid asju vähe, selle asemel et võtta üht-kaht asja palju. (lk 68)
Tuleb tunnistada, et seenemürgitusse surevad ikka kas kõige vähem kogenud seenelised või kõige suuremad eksperdid; meie, teised, oleme liialt ettevaatlikud. (lk 92)
Nagu suur armastus, nii annavad ka austrid teile palju vastu - alati uued, mitte kunagi igavad. (lk 98)
Elu ilma pastata? Ei tule kõne allagi. (lk 138)
Lüüa hambad värskesse õuna, enne kui see on saanud jahuseks muutuda või krimpsu tõmbuda, on sügishooaja suurim nauding. (lk 141)
Vesi annab jumele palju rohkem kui kõikvõimalikud purkidesse topitud moodsad noorendavad molekulid. (lk 156)
Meie mõtetes ei ole veinil joobnustava vedeliku kuulsust, see on pigem püha kingitus, mida tuleb nautida, mitte kuritarvitada. (lk 165)
Mu perekond nõudis, et koos veedetud aeg peab olema seotud toiduga, pimedas vaikselt filmivaatamine ei olnud nende arvates sobilik. (lk 168)
Šampanja tekitab alati õige meeleolu ning selle pidulikkust ei kahanda miski. Olles sellest õppinud, otsustasin kohe, et kas säästan raha ja korraldan peo šampanjaga või ei korraldagi pidu. (lk 169)
Armastan meeleolu, mida šampanja tekitab - ükski teine vein ei suuda luua säärast pidutuju ja elujaatavat rõõmu. Leian, et šampanja on kõige vabastavam vein. (lk 169)
Ameeriklannad söövad liiga tihti salaja ning tagajärg on ikka süütunne, mitte nauding. See kalduvus tuleb suhtumisest, mida tuleks muuta. Mitte miski pole patuselt maitsev. Kui te tõesti naudite midagi, nagu mina naudin šokolaadi, siis on teie elus sellele koht. (lk 177)
Šokolaadisöömine pole muidugi ka võistlussport. Kui ema šokolaadi nautis, oli see pigem zen-meditatsioon: keegi ei lausunud sõnagi. Üks pilk tema näoilmele, huultele ja silmadele käsutas kogu maja vaikseks. (lk 179)
Ameeriklannadel näib olevat kaks seisundit: istuv ja keerlev. (lk 199)
Mõtteta treening on peaaegu sama halb kui mõtteta söömine. (lk 199)
Minule jääb jalutamine ülimaks mõttevabaduse ajaks. Siis tunnen, kuidas pinged kaovad, on nagu omamoodi bien-être, kui meel kulgeb ühes kehaga. See võib olla eriline nauding, kui inimene avastab, et ta tõepoolest eksisteerib - kui kujutluspildid, infotulv ja teised maailma aistingud, mis end meile peale suruvad, ühtäkki tagasi tõmbuvad. Et tunda end mugavalt kohas, kus oled vaid iseendaga, tuleb palju harjutada. See välistab impulsi endale valetada või enda eest põgeneda. Neid viimaseid te ju teha ei taha. (lk 202-203)
Õigupoolest sain selle selgeks, kui hakkasin New Yorki kolides hobi korras õppima moderntantsu. Tantsijana ei saanud minust asja, aga haigutamises olen see-eest suurepärane ning võin seda teha käsu peale mis tahes olukorras. Enne tantsutreeninguid polnud mul aimugi, kui hästi haigutamine stressi maandab - see on oivaline rahustaja ning kui haigutate ikka ja jälle, jääte lõpuks magama. (lk 210)
Meelte jooga on midagi niisugust, mida harrastama kõik. Meeltele keskendutakse samamoodi kui hingamisele. Sel moel ammutame oma kogemustest, sealhulgas söögist maksimumi. Seda laadi rahulolu s'ltub täielikult meist endist. (lk 214)
Olemist ja tundmist eelistame igal juhul omamisele. (lk 214)
Muidugi on toit midagi sellist, mis pakub kõige universaalsemat ja sagedasemat naudingut, sellepärast on meile täiesti arusaamatu, kuidas võib ameeriklastel söömine patu ja süütundega seostuda. Prantsuse naine võib küll viidata õhtupoolikul tänavakohvikus söödud koogile kui oma petit péché mignon'ile, aga ta teeb seda väikese irooniaga (ainult prantslaste arvates võib patt olla "väike" ja "armas"). Ameeriklaste toitumiseetika seevastu on surmtõsine. (lk 215)
Stiilitunne, maitsekus ja elegantsus käivad kõik samuti asja ette, aga kaua sa ikka naist nagu lille nööpaugus kannad. (lk 216)
Miski ei hoia armastuse püsivat spontaansust paremini kui naer. (lk 219)
Naermisega on nagu seenelkäimisega: naerukohad ei tule sulle ennast pakkuma, vaid pead neid otsima, kas pöörates tähelepanu ebatavalistele asjadele või olles ise piisavalt pöörane (meie kasutame sõna dingue), et elada seikluslikult. (lk 219)
Teadusega flirtimine on ohtlik asi. (lk 229)
Keegi ei suuda väikestest asjadest nii palju rõõmu tunda kui inimene, kellel on juba elukogemusi. Aga arvestada tuleb ka deebetipoolt: elu esitatavad nõuded ja saatuse keerdkäigud võivad teie rõõmudele kriipsu peale tõmmata. Ärge laske neil seda teha. Kui te ei oska enam öelda, mis teile rõõmu valmistab, olete küllap elus liiga paljust loobunud. On aeg hakata jälle oma rõõmude aeda harima. (lk 234)
Õppige ütlema mõningatele asjadele ei, et saaksite öelda kõigele muule jah. (lk 235)
Vananemine on igale naisele raske, aga mõned saavad sellega hästi hakkama ning just nemad võtavad seda kui midagi endastmõistetavat. Nooruse tagaleinamine on samuti loomulik, aga mõned leinavad hamletlikult kaua. Olukorraga leppides avastatakse meeldiva üllatusega, et elul pole häda midagi. (lk 237)
Vesi, vesi ja veel kord vesi! Ma tean, et hakkan ennast kordama, aga kui olete juba kaheksakümmend aastat siin ilmas elanud, on vesi elu ja surma küsimus. (lk 240)
Tõeline põhjus, miks prantslannad paksuks ei lähe, ei peitu mitte pärilikkuses, vaid kultuuritaustas. Kui prantslased anduksid nii äärmuslikult söömisele ja dieedipidamisele kui ameeriklased, oleksid Prantsusmaal ülesöömisega märksa hullemad probleemid kui Ameerikas. Olles suhteliselt väikesed, kujutaksime endast bulvaritel veerevaid inimpalle, ning arvestades minu ametit, võib arvata, et mina veereksin kõige ees! (lk 242)
Prantsuse arusaamadega ei klapi püüd võtta kogu filosoofia lühidalt kokku ning taandada see üksikutele eraldiseisvatele printsiipidele. Tegelik elu on alati palju rohkem väärt kui selle üksikosade summa. (lk 244)