Vaino Väljas

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vaino Väljas, 2013.

Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.


"Internatsionalism tegelikkuses"[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Vaino Väljas, "Internatsionalism tegelikkuses", sissejuhatus, rmt: "Sotsioloogilisi suletõmbeid Nõukogude Eesti kohta", 1980, lk 5-10.


  • Kommunistlik Partei on alati vaadelnud rahvusprobleeme läbi proletaarse internatsionalismi, sotsialismi ja kommunismi eest peetava võitluse huvide prisma. Nendest printsiipidest on juhindunud ka eesti kommunistid. (lk 5)
  • Kommunistlik kasvatus — see on ideelis-poliitilise, töö-, patriootilise, esteetilise, kõlbelise ja kehalise kasvatuse ühtsus, mis mõjutab aktiivselt kõiki elusfääre. (lk 5)
  • Eesti rahvale on saanud osaks läbida hoogsas tempos suurte sotsialistlike ümberkorralduste etapid. Rahvusliku kirjanduse, kutselise teatri ja rahvusliku ärkamise teiste sümptomite tekkimist lahutavad vaid pool sajandit ajast, mil proletariaat ilmus ajalooareenile ja puhkes esimene sotsialistlik revolutsioon. (lk 5)
  • Ühine tsaariimpeeriumi rahvuslike ääremaade väikerahvaste ajaloolises saatuses on see, et proletariaat alustas oma vabastusvõitlust niisuguses ajaloolises situatsioonis, kus rahvahulgad olid kolmekordse ikke — kapitalistliku ekspluateerimise, feodaalsete igandite ja rahvusliku ebavõrdsuse (Eestis esmajoones baltisaksa mõisnike poolt) all. Kompromissidele kalduv rahvuslik kodanlus polnud võimeline rahvusküsimust lahendama. Proletariaat oli ainus klass, kes järjekindlalt astus välja rahvusliku rõhumise vastu. Tema avangard — bolševike partei — tõstis esimesena internatsionalismi lipu, andis õige lahenduse klassi- ja rahvuslike vastuolude keerulisele ja komplekssele küsimusele. (lk 5-6)
  • Eesti ja vene töölisklassi internatsionaalsed sidemed tugevnesid 1905. ja 1917. aasta revolutsioonilistes lahingutes. (lk 6)
  • 1940. aastal kroonis edu eesti töörahva kauakestnud kangelaslikku võitlust vihatud kapitalivõimu kukutamise eest. Eestis taaskehtestati nõukogude võim. Eesti rahvale avanes tee sotsialismile. NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldas Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi palve tema vastuvõtmise kohta Nõukogude riikide liitu. Saanud NLKP võitlussalgaks, asus Eestimaa Kommunistlik Partei juhtima uue elu ehitamist. (lk 6)
  • Eesti töörahva revolutsiooniline solidaarsus venelaste ja teiste meie maa rahvastega karastus Suure Isamaasõja karmidel aastatel. (lk 6)
  • Kodanliku Eesti majanduslik areng on tüüpiline näide väikerahva saatusest rahvusvaheliste monopolide halastamatus konkurentsivõitluses. Esimese maailmasõja eelõhtul kujunes Eestis (paljuski Tsaari-Venemaa sõjatööstusliku ringkonna huvides) hästiarenenud kontsentreeritud tööstuskompleks. Kuna rahvusvahelistele kompaniidele need tehased ja ettevõtted huvi ei pakkunud, jäeti nad varsti lohakile ning töörahvale sai osaks tööpuudus ja vaesus. Eesti muutus imperialistlike riikide agraarripatsiks ja isegi temale kõige soodsamal — 1939. aastal — andis kodanliku Eesti tööstus 1913. aastaga võrreldes ainult 87% toodangut. (lk 6)
  • Nende aastate teiseks tähtsaks sotsiaalse arengu aspektiks oli eesti talurahva asumine sotsialistliku suurtootmise teele. Tuginemine vennasrahvaste kogemustele ja abile kiirendas kollektiviseerimise tempot. Ainult tänu sellele, et Eesti NSV võis toetuda üleliidulisele masinaehitus- ja keemiatööstusele, saavutas vabariigi põllumajandus kiire tempo ja on käesoleval ajal mitme näitaja osas ees kõrgeltarenenud Skandinaaviamaadest. Ja seda aastail, mil Skandinaavias ja igal pool Lääne-Euroopas üksiktalunik vaesestus ja otseses mõttes pühiti suurmaaomanike poolt külast välja. (lk 6-7)
  • Nõukogude võimu aastail moodustati Eesti NSV-s esmakordselt tööstuskompleks, mille koosseisus on tänapäeva raske- ja kergetööstuse, kaevandava ja töötleva tööstuse harud, mitmekesiste transpordikommunikatsioonide laialdane võrk, s. o. kõik vajalikud komponendid tootlike jõudude edendamiseks teaduse ja tehnika revolutsiooni tingimustes.
Selle kompleksi funktsioneerimine riigi rahvamajanduse ühtses süsteemis on osa ja terviku dialektilise seose avaldis. Nõukogude Eesti 150 tootmisharust on vaid 18 ainult kohaliku tähtsusega, ülejäänud funktsioneerivad teiste liidu vabariikidega pidevalt tugevnevate majandussidemete baasil. (lk 7)
  • Internatsionalistideks teatavasti ei sünnita, nendeks saadakse. Töötajate internatsionaalse kasvatuse edasise tugevdamise objektiivne vajadus on lahutamatult seotud paljurahvuselise nõukogude rahva võitlusega kommunismi ehitamise tempo kiirendamise eest, rahvahulkade kommunistliku teadlikkuse kujundamise eest. (lk 7)
  • Internatsionaalse kasvatuse kogemused meie vabariigis kõnelevad sellest, et häid tulemusi annab kasvatustöö paljurahvuselistes töökollektiivides, kus õlg õla kõrval töötavad erinevatest rahvustest inimesed. Sellistes kollektiivides tekib tõelise seltsimehelikkuse ja koostöö, vastastikuse lugupidamise ja nõudlikkuse õhkkond. Neis kujuneb leppimatu suhtumine rahvusküsimuse moonutatud tõlgendamise mistahes ilmingutesse. Samal ajal oleme kogenud, et kui eri rahvuste esindajate vahelistel kontaktidel on juhuslik iseloom ja need tekivad vahel emotsionaalse pinge seisundis (järjekord kaupluses, ülekoormatud autobuss jne.), võivad neile mõnikord kaasneda rahvuslikku eneseväärikust solvavad väljendused.
Kõik see räägib sellest, kuivõrd tähtis on õpetada inimesi õigesti hindama isiklikke suhtlemiskogemusi teiste rahvuste esindajatega, kuivõrd tähtis on võidelda rahvustevahelise suhtlemiskultuuri parendamise eest. (lk 7-8)
  • Internatsionalismi sugemete tugevnemine sotsialistlike rahvuste kultuuris ilmneb eeskätt selles, et kõikjal kinnistuvad ühtsed üldinimlikud väärtusnormid ja tõekspidamised. Ühised jooned ilmnevad üha enam ka vaba aja kasutamise praktikas ja olme organiseerimisel. (lk 8)
  • Sotsialismi tingimustes arenevad edukalt eesti rahva progressiivsed kultuuritraditsioonid. Rahvuskultuur täieneb pidevalt vennasrahvaste vaimsete väärtustega. Rikastudes marksismi-leninismi ja sotsialistliku internatsionalismi ideoloogiaga on eesti rahvuskultuur tõusnud uuele kvaliteeditasandile. Sotsialistlike rahvuste arengu materiaalsete tingimuste ühtsus ning neile kõigile ühised eesmärgid said nõukogude paljurahvuselise kultuuri ühtsete printsiipide, selle esteetiliste ja kõlbeliste ideaalide loomise aluseks. (lk 8)
  • Laulupidude läbiviimise traditsioon tekkis teatavasti Eestis ja teistes Balti liiduvabariikides. Täna on selle traditsiooni levikuala tunduvalt laienenud. Valgevene rahvapoeet Petruss Brovka on kirjutanud: "Võtame laulupeod. Sellises ulatuses, nagu see toimub meie Läänemere-äärsete naabrite juures ei ole neid Valgevenes olnud. Aga ka meie õppisime oma vendadelt ja viisime samuti läbi selliseid pidusid." (Literaturnaja Gazeta, 1969, 17. dets.) (lk 8)
  • Kõikide rahvaste, sealhulgas ka eesti rahva kultuur kujuneb välja vastastikuses rikastamisprotsessis teiste rahvaste kultuuridega. Igas üksikkultuuris on alati teiste kultuuride sugemeid. Igasugused katsed rekonstrueerida eesti rahva kultuuri mingisugust mõistatuslikku «põhialust» ja «puhastada» see kultuur kõikidest «võõrastest» sugemetest on rahvusliku piiratuse objektiivne ilming. (lk 9)
  • Me peame arvestama ka seda asjaolu, et ajavahemikul 1918—1940 võimulolnud eesti kodanlus kultiveeris igati rahvuslikku piiratust ja kõrkust, propageeris natsionalismi, mis oli kodanluse ideoloogia ja riigi poliitika nurgakivi. (lk 9)
  • Seejuures rõõmustab meid, et kogu internatsionaalse kasvatustöö tulemusena on kodanliku natsionalismi igandite, rahvusliku piiratuse ja upsakuse ilminguid hakanud vabariigis esinema järjest harvemini. Rahvussuhete iseloomu määravate üldiste moraalinormide toimel on meil eri rahvustest inimeste vahel kujunenud lugupidamise ja vennaliku sõpruse suhted. (lk 10)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel