Aadu Must

Lisa lingid
Allikas: Vikitsitaadid
Aadu Must Tartu Ülikooli aulas käega vehkimas, 2009.

Aadu Must (25. märts 1951 Pärnu – 20. juuli 2023) oli Eesti ajaloolane ja poliitik, pikaaegne Riigikogu liige.

Intervjuud ja esinemised[muuda]

  • [Perekonnanimede panekust 1820. aastail:] Väga suur osa nimedest muutus koledaks, sest mõned neist sõnadest olid väga proosalised, tavalised.
  • Kuskil Vooremaal oli nii, et kogu maa oli voorte peal ja oli ühel pool otsas Otsa talu ja teisel pool otsas ka Otsa talu. Mõlemad tahavad Otsa saada, aga siis tuleb välja, et neid Vooresid on kihelkonnas veel rohkem ja mõnele tuleb muu nimi leida. Kohalikku loomingut oli kõvasti.
  • Kui kõik teadsid, et üks on jobukene, siis tuleb see nimi talle ka kaasa anda. Ja hiljem oli juba probleeme, kuidas sellest midagi uhkemat ja ilusamat saada.
  • On ka selliseid kihelkondi Eestis, kus 80 protsenti nimedest on sellised, mida kuskil mujal Eestis ei ole. Üks on Räpina kant, seal oli Sepingud, Masingud ja Tulvingud.
  • Esimene laine nimedevahetuses oli nimede saksastamine. Kes ilusat saksa nime ei olnud saanud ja tahtis kooli minna, siis koolis pidi olema nimi.




  • [Riikliku tähtsusega kultuurirajatiste valimisest riigikogu kultuurikomisjonis:] Kultuurikomisjoni liikmed on kõik hariduse ja kultuuri usku printsiipides, kuid igaühel on loomulikult oma valdkond ja tükk, mis teistest tähtsam. Läheme kunagise esimese nimekirja juurde ehk lätetele tagasi. Oleme uurinud, miks kunagi esitatud projektid üldse on tehtud ja läbi kumab äsja vabanenud rahva romantiline unistus, et tahaks teha midagi suurt ja ilusat kogu rahvale.
  • Teisalt on algusest saadik tugevalt esil regionaalpoliitiline mõõde ehk see, et Eesti ja eesti kultuur ei ole ainult Tallinn. Ometi on mõistlik, et terve hulk valdkondi seob oma projekti Tallinnaga.
  • Kohutavalt raske on saavutada tasakaalu valdkondade, rahva- ja tippkultuuri vahel. Jäämäe veealuses osas on projektid tasemelt, visiooni suuruselt ja läbitöötatuselt väga erinevad. Komisjon ei saa esitajate eest projektidele ideid juurde mõelda.
  • Oleme õppinud koostama riskianalüüse. Ei tohi juhtuda, et teeme panuse eraomanikule, kes millalgi üritab objekti kasumiga maha müüa. See arusaam on kokku lepitud ka kultuurkapitaliga. Lahendusena on olnud juttu sihtasutustest kui vahelülist, mis maandaksid omandile liiga lennukate ideede riskid.
  • Oleme kultuuriministeeriumi korduvalt palunud tutvustama oma tegevuskava ja -plaane ning võimalusi. Järeldus on, et kultuurkapitalile nimekirja koostamine on ikka natuke kirss-tordil-projekt, sellega ei ole võimalik lahendada kogu hoonestuse küsimust. Ja ses kitsamaski lõigus on probleeme. Mõned näiteks on soovinud, et teeme teatri, aga nii, et seal oleks ka kogu sisustus, tehnika. Seda õigust ei ole seadusandja kultuurkapitalile andnud.
  • Kuigi on öeldud, et kogu asjaajamine jääb hiljem kultuurkapitali asjatundlike ametnike peale, on komisjonil olnud tihe töine side muinsuskaitse juhtidega, oleme koos kõik objektid üle käinud ning nende arusaamad mulle meeldivad. Et kõigepealt peab objekt elama ja alles seejärel tuleb algupärasus.
  • Kultuurikomisjongi arutleb, et mis on meie õigus ja mis kohus. Kultuurkapitaliga piiride paikapanek on olnud pikalt päevakorral. Oleme saanud kiita, et natuke teiste tööd ära teeme ja samal ajal on lohutatud, et finantsistitööd meilt ei oodata. Kultuurkapitali seaduse järgi võib korraga finantseerida kuni kaht objekti, aga selle peale finantsistid naeratavad ja ütlevad, et see on tõlgendatav. Õnneks need küsimused lahendataksegi ilma meie riigimeheliku tarkuseta.
  • Summat hinnates rahustas komisjon enese ka maha küsimuses, kui pikk nimekiri teha. Meil ei ole moraalset õigust teha otsuseid terve sajandi suurte projektide järjekorra kohta. Komisjonis on olnud arutusel meie õigus ja vastutus järgmiste põlvkondade eest liiga detailselt otsustada.
  • Jah, sellest on räägitud, et kultuurielu vundamendi sidumine hasartmängu kui allikaga ei saa olla lõputu, oleme sellest rääkinud nendele poliitikutele, kes ei kuulu kultuurikomisjoni. Oleme tõstatanud küsimuse, kas sellel projektil, et ta ei oleks häda-, vaid piduprojekt, peaks olema täiendav rahastus. Aga et keegi oleks andnud lubaduse, et mingid muud maksud tulevad ka teile, midagi sellist ei ole olnud.
  • Eesti parlamendi tava on juhtivaid komisjone mingi limiidini usaldada, kui miski väga ei haise.
  • Valik on siiski raske. Häid projekte on palju ja väga häid nende hulgast ei olegi nii lihtne leida. Igal omad plussid-miinused ja kultuurikomisjon annab endale aru, et praegu küll tahame teha väga häid otsuseid, aga peame valima kõigest rahuldava ja hea vahel.


  • Praegu on parlamendis väga paljudel saadikutel arusaam, et teaduses ei ole vaja asju lihtsalt paremaks teha, vaid on vaja lausa kvalitatiivset muutust. Riik võib olla suurem või väiksem, aga üks osa teadusest lihtsalt riigi atribuuttunnus. Kui seda ei ole, siis oleme lihtsalt provints. Sellest saavad eravestlustes kõik aru.
  • Kui arutatakse teadus- ja arendustegevust, tõstab terve riigikogu käed püsti ja ütleb, et teadus vajab raha. Kui on eelarve tegemine, siis küsitakse, mis sa tahad võtta pensionäride ja laste raha ära või?
  • Tol hetkel oli meil taristu mahajäämus väga suur, aga millegipärast on nii, et tehakse üks otsus ära ja arvatakse, et nüüd võime minna helgesse tulevikku.


  • Ja peab ütlema, et ta oli juba keskkoolis nagu tulesäde ja ohtlik poiss selles mõttes, et meil vanemad kummalgi ei elanud Tartus ja me olime nagu vabakütid, tegime palju ulakusi koos. Miks ta ohtlik oli? Mina olin selline mõttehuligaan, vahel ütlesin, et teeks nii, Edgar ütles, et teeme ära. Nii et ta oli ka tegudeinimene.
  • Ma siiani olen talle tänulik – kui mul see ei oleks juba ammu kirja pandud, siis ise ka ei usuks –, kuidas ta mulle soovitas raamatuid, millest ta oli vaimustatud, millest ta tahtis õppida, mida ta võrdles hetkeajalooga.
  • Minul on kirjas meie kohtumised Lahemaal, kus me arutasime seda ja mina leidsin ka, et saame perestroikat teha ja Gorbatšov on meie sõber. Ja siis oli Edgari prohvetlik ütlus juba tol ajal: "Jah, Vene juhid on meie sõbrad ainult seni, kuni impeerium on nõrk". Ma olen hiljem korduvalt mõelnud, et selle taga on sügav läbimõtlemine, sügav arusaamine asjadest.
  • Ja kunagi sõprade ringis ma olen jälle öelnud aastakümneid tagasi, et huvitav küll, Edgarit pekstakse selle eest, milles ta tegelikult süüdi ei ole, aga seal, kus peaks peksma, on kõik vait. Siis tulid natuke musta huumori moodi asjad, et miks sa siis ei kiru või umbes nii.
  • Aga nagu ikka murranguliste aegade inimeste puhul on mõistmist, on veel rohkem vääritimõistmist. Ja tegude mõtestamiseni me ei ole veel jõudnud. Nüüd minus lööb välja ajaloolane, aga Eesti ajalugu on üldse selline, et tervelt kolmandik raamatutesse kirja pandust läheb kokku ka arhiiviallikate ja ajaloolise tõega, kaks kolmandikku päris ei lähe. Ja nähtavasti seda halli ala, mis väärib mõtlemist, analüüsimist, settimist, läbimõtestamist ka uutes ajaloolistes oludes, on Edgar Savisaare ümber väga palju.


Artiklid[muuda]


Tema kohta[muuda]

Välislingid[muuda]

Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Aadu_Must&oldid=113758"