Mine sisu juurde

Kadedus

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Kade)
Théodore Géricault' portree naisest, kes kannatab obsessiivse kadeduse all (u 1819-1822)

Piibel

[muuda]

Paha on see, kelle silmas on kadedus,
kes näo ära pöörab ja teisi põlgab.
9 Ahnitseja silm ei rahuldu oma osaga,
ja nurjatu ülekohus kuivatab hinge.
10 Kuri silm on kade leivagi pärast
ja tunneb puudust omaenese lauas.


Draama

[muuda]
  • [Dorine:] Vanaks jäädes just nii toimib iga kokett:
    kui kaovad austajad, siis oma tuska peites
    auväärsust teesklema ta hakkab meeleheites.
    Silma temale muud ei paistagi kui vead.
    Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.
    Küll patte paljastab ta harda õhinaga,
    kuid ainult kadedus on vaga maski taga.
    Et ise vana on, ka teiste juures neab
    rõõme, milleta nüüd läbi ajama peab.
    • Molière, "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen. Tõlkinud August Sang. Rmt: Molière, "Tartuffe ehk Petis". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961, lk 13

Proosa

[muuda]


  • Kadedus on see must mürk, mis rikub meie hinge. Seepärast ma kardan, et harva vaatab meie silm ilma teatava pahatahtlikkuseta üles nende poole, kes on meist ilmselt suuremad, paremad, targemad või õnnelikumad. Meist alamate ja õnnetute peale aga vaatame me tavaliselt küllaldase heasoovlikkuse ja kaastundega. Tegelikult olen märganud, et enamik sõprusi puruneb nimelt kadeduse tõttu, mis on saatanlik pahe, ja ometi olen väga harva kohanud inimesi, kes on sellest täiesti vabad.


  • Vihkamine on aktiivne rahulolematus, kadedus passiivne; seepärast ei maksa imestada, et kadedus nii kiiresti vihkam iseks üle läheb. (lk 18)
  • Empiirilis-moraalne maailm seisab suuremas osas koos paljalt kurjast tahtest ja kadedusest. (lk 26)
  • Johann Wolfgang Goethe, Aforisme". Valinud ja tõlkinud Mati Hint. LR 33 1974


  • Naised on raha järel see valdkond, kus inimesed suudavad kõige vähem läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda, ja kus tuttavad, sõbrad ja vennad muudavad oma tavapärast palet ja loomust, sest mehed on sõbrad ja sugulased, või pigem kodanikud ja inimesed mitte seni, kuni asi puutub altarisse, nagu väidab vana ütlus, vaid kuni asi puutub naistesse ja rahasse: siin muutuvad nad metslasteks ja loomadeks. Ja kui naistesse puutuvas on ebainimlikkus ka väiksem kui rahaasjus, siis kadedus on siin suurem, sest siin tuleb mängu edevus; või täpsemalt öeldes enesearmastus, mis on kõigil kõige isiklikum ja kõige õrnem.


  • Tõeline hingesuurus on näha teisi saavutamas edu, mille poole ise püüeldakse, ja mitte tunda kadedust. (lk 5)
  • Viha on viljakas, kadedus sigimatu pahe. (lk 9)
  • Kui kadedus peab lakkama võõraid teeneid salgamast, hakkab ta neid ignoreerima. (lk 11)
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007


  • Eesti rahvas on ärkamisel iseteadvusele, aga kadedus ja kius, rumaluse järeltulijad, püüavad viina võimul neid tühjusse tagasi sikutada, kes elus edusammusid on hakanud astuma.


  • Miks peakski Dickie tahtma metroode, taksode, tärgeldatud kraede ja kontoritöö juurde tagasi tahtma? Miks peakski ta sohvriga sõidukit või Florida ja Maine'i puhkusi taga igatsema? Ka see kõik ühtekokku ei saa muretu purjetamise vastu, peetud rõivad seljas, ilma et tarvitseks kellelegi aru anda. Tagatipuks oli Dickie'l oma maja ja lahke teenija, kes arvatavasti tegi talle kõik ette ja taha ära. Liiatigi oli tal raha, et reisida, kui isu tuleb. Tom oli kangesti kade; ülevoolav kadedus ja enesehaletsus käristasid südant.


  • Oma vaikses kannatlikkuses püüame teha ükskõikset nägu hapude viinamarjade suhtes. Me isegi põlastame ja klatšime. Meie lõbu on põlastada ja klatšida, teiste lõbu ennast põlastada ja klatšida lasta, kuid imelikul kombel tahaksid esimesed meelsasti oma lõbu viimastega vahetada, mitte kunagi vastupidi. (lk 26-27)
  • Silvia Rannamaa, "Pahema jala päev", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 23-42


  • Soovid ja unistused on inimese pärisosaks. Nad võivad olla õilsad ja innustavad, kuid ka kadedad ning kurjad. Viimaseid valvab hoolega vanakurat, olles kohe valmis neid täitma. (lk 42)
    • Veera Saar, "Täitunud soov", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 41-46
  • Tollimäge ei saanud muidugi võrrelda küla parimate taludega, nii hoonete kui ka põldude poolest arvati teda rohkem viimaste kilda. Aga seda raakas maad oli tal rohkesti ja kui hektareid lugeda, siis võisid sa julgesti tulevikuplaane pidada. Ja ega sa nii päris pisikeste plaanidega leppinudki. Sel ajal ju muud unistust õigel mehel polnudki kui see, kuidas naabrit üle trumbata, kuidas kõrgemad kambrid ja kõvemad tallid ehitada, kuidas põllupiire laiemale nihutada ja niikaugele jõuda, et üleaedne kadedusest kõrvu hakkaks kratsima. Ega's sinagi teisest taignast olnud. (lk 52)
    • Veera Saar, "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70


  • Vanem poiss naeris minu üle. "Paistab, et see oli see aasta, mil Burrich kõik Chivalry aarded endale sai, eh? Vähemasti seda juttu ma meestelt kuulen. Et Burrich võttis Chivalry surma ja tegi selle enda vigaseks jalaks, ning et ta võttis Chivi sohiku ja tegi sellest enda lemmiklooma. Mind huvitab aga see, miks sa järsku relvakäsitsemist õppima pead hakkama? Jah, ja jutud käivad, et hobuse said sa ka?"
Tema hääletoonis oli midagi enamat kui kadedus. Ma olen hiljem selgeks saanud, et paljud mehed peavad teise õnne alati endale solvanguks.
  • Robin Hobb, "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000, lk 72




Kultuuriministeeriumis valminud autoriõiguse seaduse muutmise eelnõu kehtestab autoritele raamatukogude laenutuskordadelt makstava tasu ülempiiri, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ettepaneku sättida piir neljakordse keskmise brutopalga ehk 30.000 krooni kanti tegi Autorihüvitusfondi (AHF) nõukogu, kuhu kuuluvad Kirjanike Liidu, Kirjastajate Liidu ja Kujundusgraafikute Liidu esindajad. Kirjanikke häirib läinud aasta tasude jagamine, kus priskemad summad läksid 2003. aasta statistika põhjal tõlkijatele. Hüvitise saajate edetabelit juhtis 46.835 krooniga tõlkija Karin Suursalu, kelle teenistus oli pea kolm korda kõrgem kui kirjanikul Jaan Krossil.
Tõlkijad troonivad pingerea tipus hoolimata sellest, et nad teenivad igalt laenutuskorralt kirjanikest poole vähem. Praegused reeglid tooksid viljakamatele tõlkijatele 60.000-70.000 krooni.


  • Ja siis küsimus, kas ma olen teiste heliloojate muusikat kuulates kadedust tundnud. Pean ütlema, et kui ma kuulan midagi head, siis on ikka kade meel küll. See ei ole muidugi see must ja tige kadedus, vaid üsna inimlik: mõtle, kui hästi ta teeb! Ja see kadedus annab mulle vahel tõuke veel paremini teha. Vähemalt proovida!
    • Ester Mägi, rmt: Evi Arujärv, "Ester Mägi. Elu ja helid". Eesti Muusika Infokeskus, 2008, lk 118


  • Magnus vaatas aknal. Ta oli end sinna sättinud esimesest valgest saadik, varemgi. Ta polnud magada saanud. Ta nägi, kuidas naine läks mööda, last kelguga järel vedades, ja tundis kadeduskihvatust. Tema ise oli kasvanud teistsugusel ajal, mõtles ta. Kui tema oli väike, polnud emad oma laste eest niimoodi hoolitsenud. Mänguaega oli vähe olnud. (lk 27)


  • Edu ühiskond on kadeduse ühiskond.
Pooled on edukad ja pooled on kadedad. Kas seda ei näita viimase aja valimistulemused? Pool ja pool.


Luule

[muuda]

Võiksid olla ühel meelel
küll kaks venda lihast.
Kuid ei oska ja ei taha,
viha kasvab vihast!
Juba kadeduse pärast
venna verd on vaja —
liiga rõõmus on ta pere,
liiga jõukas maja!


Mu põues on mürgine madu,
Kes otsata vaeva mull' teeb,
Ja süda kui valude ladu,
Ta ohkab ja valudest keeb.
...
See madu, kel põues on ase,
On kadedus; tead sa nüüd?
Et elada mind ta ei lase,
On, kuldne, mu kuldne, su süüd.

  • Karl Eduard Sööt, "Madu", rmt: "Valitud luuletused", 1946, lk 23 (Varem: K. E. Sööt, "Aasa õied" I, 1890.)


Allikata tsitaadid

[muuda]
  • Kadedale inimesele halvim kink on palee... kust avaneb vaade teisele, veel paremale paleele.
    • Leonid Suhhorukov
  • Sa ei saa olla kade ja õnnelik samaaegselt.
    • Frank Tyger

Vanasõnad

[muuda]
  • Kade kaob, karvad jäävad suitsema.
  • Kade langeb ikka iseenese mõõka.
  • Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse.
  • Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse.
  • Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma rammu.
  • Kadedus katkub oma kana.
  • Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb.
  • Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast.
  • Viha viib vilja maast, kadedus kalad merest.
  • Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Kadedus&oldid=126537"