Kapsas

Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim, millest on aretatud ohtralt söödavaid kultuurtaimi.

Proosa

Leidub muidugi inimesi, kes neid õpetlikke arutlusi lugedes vihaselt ütlevad: "Mis see siis olgu, too sell vatrab igasugustest mittesöödavatest naatidest ja väätidest, aga ei tuleta ühegi sõnaga meelde porgandeid, kurke, nuikapsast ega lehtkapsast, ei lillkapsast ega sibulat, porrulauku ega redist, isegi mitte sellerit, murulauku või peterselli, rääkimata juba suurepärasest valgest peakapsast!" /---/ Selle etteheite peale ma vastan, et ühel oma elu väga paljudest ajajärkudest olin ma samuti mõne porgandi- ja kapsa- ning salati- ja nuikapsapeenra omanik. /---/ Saabus aeg ja see näitas, et ma pean päevas sada kakskümmend redist nahka panema, sest mitte keegi meie majas ei tahtnud neid enam nähagi. Järgmisena tabas mind salatiuputus, millele järgnes muidugi kivikõvade nuikapsaste orgia. /---/ Kui mina oleksin sunnitud õgima oma roose või näksima maikellukeste õisi, küllap ma kaotaksin igasuguse austuse nende vastu. Kits võib küll saada kärneriks, aga kärneril on väga raske olla kits, kes oma aia nahka paneb.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, Loomingu Raamatukogu 40-41/1964, lk 65, ptk "Aedviljakasvatajatest"

Ja sadas.

Linn paistis läbi vihma joomede nagu mõne detektiivfilmi kuliss. Plekktorudes korisesid veejoad ja maast kerkis samal ajal aurulaineid, mis ujusid mööda tänavaid nagu lopsakad naised. Kõik see meenutas pigem Šotimaa turbaraba või tapmisstseeni teatrilavalt kui Bratislavat tema kõige mässulisemal ööl. Läikival siledal asfaldil roomasid ringi tänavatuled ja kaks nokastanud meest lõugasid kähedalt:

"Ei kapsas

ole ananass!"

Lõppes vana aasta, algas uus.

Jaroslava Blažková, "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, LR 28/29 1968, lk 91

Kapsaste kohta võib nii mõndagi öelda. Mõni võib pikalt ja laialt rääkida nende suurest vitamiinisisaldusest, meile eluliselt vajalikust rauast, väärtuslikust kiudainest ja kiiduväärsest toiteväärtusest. Üldiselt võttes jääb neil siiski midagi vajaka; hoolimata nende väidetavast toiteväärtuslikust ja moraalsest üleolekust, ütleme nartsissidest, ei ole nad kunagi kujutanud endast sellist vaatepilti, mis võiks poeeti inspireerida. Kui too muidugi näljane ei juhtu olema.
Terry Pratchett, "Mort", tlk Allan Eichenbaum, 1999, lk 75

Tuul puhus läbi Suure Kapsa linna, mille elanikel meeldis kutsuda seda tasandike roheliseks südameks.

Linna nimi oli Suur Kapsas, sest seal asus maailma suurim kapsas ja linna kodanikud ei olnud nimedepanekul eriti loovad. Rahvas tuli paljude miilide kauguselt seda imet vaatama: nad käisid kapsa betoonist sisemuses, piilusid akendest välja, ostsid kapsaleht-järjehoidjaid, kapsatinti, kapsasärke, Kapten Kapsa nukke, mängutoose - mis olid hoolega meisterdatud nuikapsast ja lillkapsast ning mängisid "Kapsasööja laulu" -, kapsamoosi, kapsaõlut ja rohelisi sigareid, mis olid valmistatud hiljuti aretatud kapsaliikidest ja mille olid reie peal rullinud kohalikud näitsikud, oletatavasti sellepärast, et see meeldis neile.

Siis oli seal veel põnev Kapsamaailm, kus sülelapsed mõnikord hirmust kriiskama hakkasid, kui nägid jällegi hiiglasuure peaga Kapten Kapsast, kellega olid koos tema sõbrad Lillkapsa-Kloun ja Billy Brokoli. Vanemate külastajate jaoks oli muidugi Kapsauuringute Instituut, mille kohal rippus kogu aeg roheline aur ja millest allatuult kasvasid taimed üsna kummaliselt ning pöördusid mõnikord möödaminejaid vaatama.

Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 64

Kapsas oli Eestis kahtlemata tuntud ammu enne, kui ta esineb ajalooallikates. 16. saj. on Muhu ordumõisale antud vakuandamite seas nimetatud 390 kapsapead ja 13 külimittu naereid. 17. saj. on paljudes Eesti mõisates kapsaaiad (Kolgarden). Peale kapsaste kasvatati seal pastinaaki, porgandit, peterselli ja kurki. Et aga andamite seas esineb kapsas juba 16. sajandil, siis pidid taludki kapsaid kasvatama. 17. sajandil esineb kapsas Gösekeni sõnaraamatus. Hupel märgib, et kapsaid kasvatatakse eri aedades ja talupojad kasvatavad ise kapsaseemet.

Saaremaal kasvatati 18. sajandil kapsast vähe. Söödi enamasti värskeid kapsaid. Hiiumaalt on kohati teateid, et kapsaid ei kasvatatud. Samasuguseid teateid on Häädemeestelt.

Harju-, Viru-, Tartu- ja Võrumaal on ka kõige vanemate mälestuste järgi kapsast alati palju kasvatatud. Põhja-Eestis keedeti 19. sajandil vähemalt kaks korda nädalas kapsaleent ja Lõuna-Eestis pandi alati pakse kapsaid kaasa koolilastele ja teelistele. (lk 28)

Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit", 2. trükk, 2007

"Lähme jah kinno, midagi ilusat tahaks näha."

"Ma ei saa tulla, mul ei ole lahtist raha."

"Eks võta siis kinnist."

"Ja-jah, luhvtita oma sajalisi, nagu sõber Toots sõber Tõnissonile soovitas."

"Issver, tüdrukud, mul on kotipõhi kopikaid täis, ma teen kõigile välja. Ema käskis küll turuhoonest läbi tulla ja kapsapea osta, aga seda ma jõuan pärastpoole ka teha."

"Lähed koju ja küsid ema käest uue raha?"

"Muidugi. Kapsas käis kinos ja ema saab aru. Pealegi on ennelõunane seanss odavam."

"Nii tähtsal päeval peaks kõik odavam olema."

"Tasuta võiks olla."

"Stalinlik kinopäev, jah?"

"Nojah."

Nasta Pino, "Minu aeg ja selle lugu", 2015, lk 15

Luule

Eemalt naeratavad õiesuine uba,
karged kapsad, peibutaja porgand.
Hernekada — kargu mulda torgand —
kuulutab, et kaunugi on juba.

Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 46)

Korteris toetub ühe seina vastu
su tütre maal suurest säbrulisest kapsast
vastu tumedat, tähetäppidega taevast.
Innukas köögivili avab end,
justkui tahaks ta süüa õhku või rääkida kapsa-
keeles tähendustest tähenduste sees;
samal ajal varjavad tähetäpid oma massiivsest
vägivalda maali tumedas ülemises pooles.
Sellega suudad sa elada.

Ruth Stone, "Kapsas", ("The Cabbage"), poets.org; luulekogust "In the Next Galaxy", 2004 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Meie külas ei olnud seksi, oli ainult
kapsas. Kapsaread täitsid tarandikke
kõrgetel sirgetel seljandikel. Sealt tulidki lapsed,
öeldi meile täie tõsidusega. Mu õde mäletab tänini,
kuidas talle näidati seda pead, mille alt tema leiti.
Me teadsime kõike sellest, kuidas kasvata väikesi lõtvu
taimi, mis vajasid pidevat kastmist. Õppisime seda kaitsma
kapsakärbse ja tõukude eest. Tundsime
eri sorte, January King'ist Curly Kale'ini, mis üksteise
järel andsid saaki aasta läbi. Saime õpetust
mitte koristada saaki enne, kui südamed on kõvad, ja et lapsi
leidsid ainult täiskasvanud naised. Seksist
ei teadnud me midagi.
...
Oh, mu õed,
me oleme kapsaste tütred ja peaksime pidama pühaks
oma ristõielist päritolu; sitked ja jõulised, tugevast sordist,
vastupidavad igas kliimas, talvekindlad;
iial ei võta me
iseennast liiga tõsiselt; kui sellele mõtlen,
mu õed, kõigele sellele rohelisele, mis me alla neelasime.

Eileen Sheehan, "Brassica'd" ("Brassicas"), Poetry International; kogust "Down the Sunlit Hall", Tralee: Doghouse Books, 2008 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

entsüklopeedia on
nagu pudru ja kapsad
kus kohtuvad
nt Väisälä, Yrjö (b. Sept. 6, 1891, Kontio-
lahti, Russia—d. July 21, 1971, Rymättylä,
Fin.) Finnish meteorologist and astronomer
ja Vaiśālī, Pāli VĒSALĪ, city of ancient India,
north of Partna, northwestern Bihār state, on
the Gandak River. In antiquity Vaiśālī was the
igasugune puder ja kapsad
ma teile ütlen
ei ole veel aga entsüklopeedia

Kalju Kruusa "Raamatukogus", luulekogust "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008)

Vanasõnad

Igamees kiidab oma kapsaid.
Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid.
Kapsad ei kasva kastmata.
Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele.
Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad!
Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära!
- Eesti vanasõnad

Kirjandus

Oskar Luts, "Kapsapea. Naljamäng ühes vaatuses".

Välislingid