Külm sõda

Proosa

• Vaadates maailma tervikuna, pole suundumus aastakümneid olnud mitte anarhia suunas vaid orjanduse taaskehtestamise suunas. Me võime olla teel mitte üleüldise kollapsi suunas, vaid kohutavalt stabiilse ajastu suunas - sellise nagu see oli antiikaja orjanduslikes impeeriumites. Palju on arutatud James Burnhami teooria üle, kuid üksnes vähesed on arvestanud selle ideoloogiliste mõjudega — see on taoline maailmavaade, taolised uskumused ja taoline sotsiaalne korraldus, mis valitseksid tõenäoliselt riigis, mis oli ühtaegu nii vallutamatu kui ka alalises "külmas sõjas" oma naabritega.

Kui aatompomm oleks midagi nii odavat ning lihtsalt toodetavat nagu jalgratas või äratuskell, siis oleks see meid viinud tagasi barbaarsusesse, või oleks hoopis tähendanud riikliku suveräänsuse lõppu ning viinud tugevalt tsentraliseeritud politseiriigi kehtestamini. Kui aatompomm on aga hoopis haruldane ning kulukas ese — milline ta praegu tundubki olevat —, ning mida on sama keerukas valmistada kui lahingulaeva, siis pigem lõpetab see laiaulatuslikud sõjad pikendades lõputult "rahu, mis pole rahu" seisundit.

• Looking at the world as a whole, the drift for many decades has been not towards anarchy but towards the reimposition of slavery. We may be heading not for general breakdown but for an epoch as horribly stable as the slave empires of antiquity. James Burnham's theory has been much discussed, but few people have yet considered its ideological implications — that is, the kind of world-view, the kind of beliefs, and the social structure that would probably prevail in a state which was at once unconquerable and in a permanent state of "cold war" with its neighbors.
  Had the atomic bomb turned out to be something as cheap and easily manufactured as a bicycle or an alarm clock, it might well have plunged us back into barbarism, but it might, on the other hand, have meant the end of national sovereignty and of the highly-centralised police state. If, as seems to be the case, it is a rare and costly object as difficult to produce as a battleship, it is likelier to put an end to large-scale wars at the cost of prolonging indefinitely a "peace that is no peace."
  • George Orwell, "You and the Atom Bomb", Tribune, 19. oktoober 1945. Cit. via: Sonia Orwell, Ian Angus, [books "George Orwell: The Collected Essays, Journalism & Letters, Volume 4: In Front of Your Nose 1946–1950"], 2000, lk 9
  • Väljendi "külm sõda" (cold war) esmakordne dokumenteeritud kasutus.

• Ühendriikides kalduvad paljud iseäranis romantiliseks pidama Teise maailmasõja järgseid aastaid - seda helesinise süütuse aega, kui kõik kinnitasid, et Ameerika on suur ning igal perekonnal on kindel toitja, uusimad kodumasinad, üle keskmise lapsed ja elu paistab nagu läbi roosade prillide. Tegelikult tähendas külma sõja aeg lakkamatut ärevust, milles fašismi hiilivale varjule laskus veelgi tumedam pilv. Aatomikatsetuste tagajärjel tuvastati minu teismeliseaastail väikelaste hammastes looduslikust viiskümmend korda kõrgem radioaktiivse elemendi strontsium-90 tase. Sõna otseses mõttes igas linnas oli tsiviilkaitseülem, kelle nõudmisel ehitati tagaaeda tuumavarjendeid, kuhu tuli varuda konservtoitu, "Monopoli" lauamänge ja sigarette. Suurlinnade lastele jagati metallžetoone, millesse oli löödud nende nimi - tuvastamiseks, kui peaks juhtuma see kõige hirmsam.
  • Madeleine Albright, "Fašism: Hoiatus", tlk Matti Piirimaa, 2018, lk 10

• NATO-l on 70-aastane, isegi natuke pikem, 100-protsendiline õnnestumiste rida. Ta pole mitte kunagi ebaõnnestunud oma liikmete kaitsmisel, ka mitte külma sõja ajal.
  • Kersti Kaljulaid, intervjuu: "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv", Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Oxford, see 1960.-1970. aastate linn, milles ma üles kasvasin, asus raudsest eesriidest päris kaugel. Aga samal ajal oli see külma sõja eesliin. Minu isa oli üks vähestest Oxfordi filosoofidest, kes võtsid asja otsustavalt ette ja riskisid oma vabadusega, et toetada tagakiusatud kolleege toonases Tšehhoslovakkias. Ma mäletan elavalt, kuidas isa valmistus 1981. aastal seal põrandaaluseid loenguid pidama. Need toimusid haigla katlaruumis, sest akadeemiline seltskond oli pärast seda, kui nad olid keeldunud parteiliini järgimast, sunnitud töötama kojameeste ja katlakütjatena. Isa oli kaasa võtnud koopiaid tekstidest, mida seal saada ei olnud: kreekakeelsed uue testamendi ja Platoni "Riigi". 1348. aastal rajatud Karli ülikool oli ainult pisut noorem kui tema enda Mertoni kolledž (1264). 1948. aastal oleks igaüks, kes oleks öelnud, et kavatseb Platonit salakaubana Prahasse toimetada, leidnud vähest uskumist, teda oleks peetud veidrikuks.
  • Edward Lucas, "Praha asub Viinist läänes", Postimees, 26. mai 2010, lk 14

• Tänases Ida-Euroopas koosneb kogu Marxi-kujutelm ainult eelarvamustest. Keegi pole Marxi lugenud, aga kõik teavad, et just tema leiutas totalitarismi, rajas Nõukogude Liidu, kutsus esile külma sõja ega mõistnud kapitalismi hiilgavat tulevikku. Marx keelas ära moodsa kunsti ja kirjanduse, hävitas eraomandi, asutas ühe partei diktatuuri, korraldas ulatusliku genotsiidi, ehitas vangilaagreid ja lõi võidurelvastumise käigus tohutu sõjatööstuse. Lühidalt, kogu Marxi pärandi ajalugu on röövlite ajalugu ja Marxil endal pole selle kohta enam midagi öelda.
  • Hasso Krull, "Muljeid manifestist", Vikerkaar 5/2018

• Palju on spekuleeritud, kuidas NL ja Ameerika Ühendriigid kõige külmemal külma sõja ajastul suutsid kokku leppida reeglites kosmose kohta. Kindlasti ei ole sellele ühte kindlat vastust, aga arvatavasti mängis rolli see, et kumbki pool ei teadnud, mida täpselt teine on võimeline tegema. Kui reeglite olemasolu tähendab, et teatud määral tuleb oma tegevust piirata, ja kui samas on teada, et ka vastase tegevus on piiratud nendesamade reeglitega, siis võib sellest olla ebaselges olukorras kasu mõlemal poolel.
• Võib tekkida küsimus, miks ei ole kirjutatud selgelt välja, et kosmoses on militaartegevus keelatud. Kindlasti ei oleks sellega nõus olnud külma sõja aegsed kosmoseriigid, mis küll suutsid üllatavalt hästi kokku leppida põhiprintsiipides, aga mis samal ajal arendasid sõjalisi kosmosetegevusi. Lisaks, isegi juhul, kui riigid oleks olnud valmis selgelt sõjalisest tegevusest loobuma, ei oleks olnud lihtne säärast sätet lepingusse kirjutada. Nimelt on väga paljud kosmosetegevused kahesuguse kasutusega. See väljend (dual use) tähendab, et sama tehnoloogiat, sama tegevust või eset kasutatakse nii militaar- kui tsiviilotstarbeks. Kosmoses on üks tuntuim näide GPS, mis on USA sõjaväe rakendus, aga mida samas kasutatakse suures osas maailmast nutitelefonide või arvutikaartide, asukohapõhiste teenuste rakenduste või autode juhtimissüsteemide jaoks.
  • Katrin Nyman-Metcalf, "Kosmos – lähituleviku sõjatander?", Vikerkaar 9/2021

• Maailm polariseerub. Toimub külma sõja aegse olukorra taastumine, kus on kaks leeri: demokraatia ja autokraatia – viimaste võimuahnete liidrite üles köetud ida ja lääne vastasseis. Olukord meenutab muret tekitavalt 1920.–1930. aastaid, mil globaalne majanduskriis andis võimaluse hulludel populistidel võimule tulla. Enne Ukraina sõda toimus paralleelselt vastandumisega ka mõneti paradoksaalselt üha süvenev majandusalane koostöö ehk siis lääne suurfirmade investeeringud Hiina ja Venemaale, tegelikult üle maailma. Selle taga, nagu hiljuti ilmnes, oli Hiina ja Venemaa taotlus suurendada lääne sõltuvust tarnitavast toormest (gaas, haruldased muldmetallid jm), et saaks dikteerida läänele enda tingimusi geopoliitilises mängus.
  • Garri Raagmaa, "Realiseerunud on Eesti 2010 stsenaarium "Militaarne info-oaas"", Postimees, 30. jaanuar 2023