Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2020/juuni

Allikas: Vikitsitaadid
... - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember
  • Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni
on helevalge, IGAVENE JUUNI.
  • Kuna indiaanlased on tõelised inimesed, /---/ ei tohi neid mitte mingil viisil jätta ilma nende vabadusest ega omandiõigusest nende varade üle.
    • Paulus III, Sublimis Deus. Avaldatud 2. juunil 1537
  • Meie ajaloos pole kunagi olnud hetke, mil sedavõrd vähestel olnuks kontroll sedavõrd suure hulga kultuuri loomise üle.
  • Inimene peab alati täitma oma kohust. Kelle ees, see oleneb ilmavaatest: jumal, isamaa, eesti rahvas – mida keegi tahab. Pean vajalikuks rõhutada: inimene peab täitma inimese kohust, sest ta pole loomariigi osa nagu ta onupoeg ahv, temas on midagi rohkemat sees.
  • Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Tartu 1929
  • Inimeste üks hukatuslikumaid eksitusi on ajada meie enda mõtterajatised ja leiutised segi igaveste seaduste või jumalike käskudega.
  • Null leiutati kui zeroloogia mõiste, kust ta sattus matemaatikasse. Euroopa võttis nulli vastu matemaatilise mõistena, kuid kas poleks juba aeg leida sellele sügavam rakendus!
    • Linnart Mäll, "Ühest võimalikust lähenemisest Śūnyavāda mõistmisele"

Käi tasa ja laula ja unusta kõik;
las magada udu ja ilm –
üks ööbik on siin ja teine on sääl
ja kolmas on enese südame hääl –
las särada õnnelik silm.

  • Suurepärane teooria, vale liik.
    • E. O. Wilson marksismi kohta, mis tema meelest sobib sipelgatele paremini kui inimestele. Cit. via "The Oxford Dictionary of Modern Quotations", 2007
  • Sünnist saati kannab inimene oma õlgadel raskusjõudu. Ta on maa külge needitud. Kuid inimesel tuleb vaid vajuda veepinna alla ning ta on vaba.

Ku tii om hahk, ku üü om pümme,
ku taivas kottal täüdästummõ –
kas mõistat minnä sammu kümme,
kas näet viil luigakarva lummõ?
...
Pia maa om häitsemise peri:
jo tsilgus mahl, jo lill om nupõh...
Viil rago süä, viil kuum om veri.
Ku vaiv om vaivaväits sul tupõh?!

  • Paul Haavaoks, "Ku tii om hahk", kogust "Suvised nurmed. Valik luuletusi 1962–1982" (1984)

Ta unistas, laulis ja kuulis
Torupilli mängimas siis,
Eal varem polnud nii nukker
Ja nii rõõmus üks pilliviis.

  • Kooli lõpetamise järel ei jää noorel õppuril, kes on talunud oma kohustuste tüütust ja monotoonsust, üle muud kui pühenduda mõnele teaduse või kirjanduse harule, mis on tema töö suhtes täiesti kõrvaline.
  • Kuivõrd iga indiviid üritab seepärast, niipalju kui suudab, ühtaegu nii rakendada oma kapitali kodumaise tööstuse toetuseks kui ka suunata seda tööstust sel moel, et selle toodang võiks olla suurima väärtusega, siis pingutab iga inimene paratamatult selle nimel, et muuta ühiskonna aastast kogutulu nii suureks, kui ta suudab. Ta ei kavatse üldjuhul tõepoolest ei edendada ühiskonna huve ega tea ka seda, kui palju ta neid edendab. Eelistades toetust pigem kodumaisele kui välismaisele tööstusele, peab ta silmas vaid iseenda ohutust ning suunates seda tööstust sellisel moel, et selle toodang võiks olla suurima väärtusega, peab ta samuti silmas vaid omaenda kasu — ning on seeläbi, nagu paljudel muudelgi juhtudel, nähtamatust käest juhituna taotlenud eesmärki, mis ei kuulunud tema kavatsuste hulka.
    • Adam Smith, 1776, "Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest", II köide, lk 45-46
  • Ei maksa rääkidagi, et üks kodanik katsus teisest eemale hoiduda, et peaaegu keegi oma naabri eest hoolitseda ei tahtnud, et sugulased üksteist harva, ainult eemalt nägid või – üldsegi mitte. Õnnetus tekitas meeste ja naiste südames nii suurt hirmu, et vend jättis maha venna, onu oma vennapoja, õde oma venna ja naine sageli oma mehe, aga mis veel hullem oli ja vaevalt usutav: isad ja emad ei käinud enam oma lapsi vaatamas ega nende eest hoolitsemas, nagu polekski nad nende omad.
  • Turumajandussüsteem on tundetu oma süsteemiväliste ülalpidamiskulude suhtes, mis on veeretatud sotsiaalse ja loodusliku keskkonna kaela.
    • Jürgen Habermas, "Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?". Tlk Leo Metsar. Vikerkaar 1992, nr 9-10
  • Inimene ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära eksinud ja oma tõeliselt kohalt alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta otsib seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
  • Hoida venelased väljas, ameeriklased sees ja sakslased maas.

Ja see sõna kivisena langes
Mu veel elavale rinnale.
Noh, ma olin valmis, annan andeks,
Küll saab üle elatud ka see.

Täna on mul üldse palju teha:
Mälu hävitada lõpuni,
Kivistada hing, et õpiks keha
Elamise ära uuesti.

  • Sõjaväe vapraimad mehed on selle argpüksid. Surma, mida nad keelduvad vastu võtmast vaenlase käest, võtavad nad vastu omaenda ohvitseridelt ainsagi võpatuseta.
  • Maailma ajalugu on naiste, laste ja kunstnike brutaalse rõhumise ajalugu meeste poolt.
  • Meie tsivilisatsioonis, mis viib igale poole ühe ja sama valguse, mis viib keldrisse elektri, ei minda keldrisse enam küünal käes. Aga alateadvust ei saa tsiviliseerida. Tema võtab keldrisse laskumiseks kätte küünla.
  • Rahus elatakse ka vangikongides. Kas sellest piisab, et end seal hästi tunda?
  • Just vaimueliidi põlastajad ise on varjatult ja ohtlikult hüperelitaarsed, ihates totalitaarseid privileege, mida nad saavad kehtestada vaid toore jõu abil – sest millegi muu alusel pole neil õigust esile tõusta. Lihtne tööinimene ja aus maksumaksja satub neid toetades ainult suurema rõhumise ja ajuloputuse alla.

alamlehed