Mine sisu juurde

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2020/oktoober

Allikas: Vikitsitaadid
... - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember

Ja kadakad kasvasid taeva
ja muru üle mu juuste
ja maasikaõitelt nõrgus
mu näole lõhnavaid piisku.

  • Tartu kunstiringkond on olnud lõbus ja seltskondlik, ei ole kiires elutempos unustanud, mida tähendab joie de vivre: on osanud nautida sööki, jooki ja pikki vestlusi. Tallinlased lähevad ikka viimase bussi peale ja sõidavad õhtul koju, et olla järgmisel päeval tööl asjalik.

Sõber, hüvasti, mul ees on minek.
Sind ma kaasas kannan südames.
Tunnen nüüd, et ükski lahkumine
ei saa lõplik olla iganes.

Nüüd, kus me ei kohtu, palun ainult ühte:
ära ole minu pärast kurb.
Sündida maailma on nii lihtne.
Sündimisest lihtsam veel on surm.

  • "Maailm muutub," öeldakse, "keegi on selle kõik välja mõelnud..." Maailm on nagu uss, kellel on kogu aeg tarvis uut nahka. Aga tema tung keel välja ajada ja nõelata ei muutu.
    • Nora Ikstena, "Neitsi õpetus", tlk Kalev Kalkun, 2011, lk 13

Kas tulep kunagi kah aig,
et süämin jää ja lumi sulap
ja vastikuss saap vere maik?

Viil viivitep, ei taha tulla.
Kui kik üitsainus surnuaid,
om rahu all- ja päälpuul mulla.

Õhtu tulekul suleti uksed
ja tuled surmati lees.
Raagus kase all viiulit mängis
külarahvale mängumees.

Hallist sügisesajust kostis
kurbkaeblikku viiulihäält.
Jäid külas suletuks uksed,
ainult kodutud tulid mäelt.

  • Iga raamat on murdvargus isiklikus elus! Mida rohkem inimene loeb, seda vähem ta oskab ja tahab ise elada.
See on ju kohutav! Raamatud - hukutavad meid. See, kes on palju lugenud, ei saa olla õnnelik. Tõepoolest, õnn on alati teadvustamatu, õnn ongi ainult teadvustamatus.
    • Marina Tsvetajeva kirjas 18. aprillist 1911, kogumik "Elu tules", tõlkinud Mirjam Lepikult, 2007, lk 77
  • Ma ei tea, kui paljud inimesed on kõndinud pimedas paljajalu ja võimalust mööda kiirustades mööda õunapuukände ja tikrivõsusid. Mälestus meie perekondlikust nõgesekõrvetusest soojendas hetkeks südant, sest mis on nõgesekõrvetus selle salakavala maastiku kõrval?
  • Juhani. Lugemise asjas on meie poolt jumala seadus ja kord, mis selle katse vastu raiub. Vaadake, ta on meile juba emaihus andnud nii kõvad pead, et lugemaõppimine on meile ilmvõimatu asi. Mis teha, Mäkelä? Väga ebaühtlaselt langevad vaimuanded meie peade peale.
  • Mungad ja õukonnakirjutajad, nõukogulaste propagandistid ja Putini lemmikõpikukoostajad - keegi neist ei näinud midagi iseäralikku idees, et Venemaa võimukandjate käsul muudetakse terveid mineviku peatükke.
    • Catherine Merridale, "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". tlk Matti Piirimaa, 2014, lk 20
  • Unistasime kogu aja Kultuurkapitali toetusest, ja esimene ringreis edukalt seljataga, usaldasidki Rändteatri direktor August Sunne ja tema abi Rudolf Klein riigivanem Jaan Teemandi jutule minna. Kas võis sellisele julgele tublile kollektiivile riiklikku abi keelata? Riigiisa jutt oli aga üsna lühike: "Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tööd tegema, aga mitte teatriskäimisega kallist aega raiskama. Laupäevaõhtul tulevad kokku ja teevad ise oma simmani ära. Ei riigil ole niisuguse tühja-tähja peale raha raisata. Maale on töökäsi vaja. Minge maale, tehke tööd. Praegu kibe heinaaeg."
  • Kõik elav, mitte üksnes taimne elu, tõuseb pimedusest, ning hoolimata sellest, kui tugev on selle loomupärane kalduvus end valgusesse suruda, vajab see siiski pimeduse turvalisust, et üldse kasvada.
    • Hannah Arendt, "Kriisist hariduse vallas". Rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas", tlk Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik, 2012 lk 223
  • On vist paraku nii inimesega, et ka kõige parem elu talle tundub väljakannatamatu, kui tal pole võimalik seda omal tahtel vahetada, kas või palju halvema vastu.

sygis
too kurb kloun...
kõiki ta nalju oleme kuulnud
kõiki ta trikke oleme näinud
päikse nõrku reflekse
ja puude piinamist kirjuks

  • Soome iseseisvuspäeval presidendi vastuvõtul küsiti ühe mehe kaest, mis on õnn. Mees vastas: "Õnn on see, kui soojad sokid on kuivade saabaste sees."
    • Olivia Saar, "Hetked endas: mõttemõlgutusi ilmast, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015", 2016, lk 129
  • Pole ka õigus süüdistada korratuses ainult perenaist. Ei suuda pidada korda ainult üks inimene, kui segiajajaid on mitu. Seepärast peab olema korra pidamine eranditult kõigi kodakondsete ülesandeks.
  • Viin - muusika linn! See, mis end siiani selles linnas õigustanud on, õigustab ennast ka edaspidi. Ta rasvast kultuurivatsa katva vesti nööbid on lõhkemiseni pingul. Iga aastaga pundub ta veelgi paksemaks nagu uppunu, kes on kauaks vette ligunema jäänud.
    • Elfriede Jelinek, "Klaveriõpetaja". Tlk Liina Truus-Mittermayr. Tartu, 2005, lk 10
  • Poisipõlves mõtlesid sa, et maag on see, kes võib kõike teha. Nii mõtlesin ka mina kunagi. Nii mõtlesime me kõik. Aga õigus on hoopis see, et sedamööda, kuidas inimese tegelik vägi kasvab ja teadmised laienevad, läheb tee, mida mööda ta käia saab, üha kitsamaks, kuni ta lõpuks ei vali enam midagi, vaid teeb täielikult ja jäägitult seda, mida ta peab tegema...
  • Kui järele mõelda, siis ega ma ei teagi, mis on kerge tõlge. Igal tekstil on omad keerukused ja varrukast puistamise võimalust ei ole minul olnud. [---] Tõlkijal on tõlkele õige maigu andmiseks tuhandeid võimalusi, tuleb ainult sobivad üles leida.
Nõndaviisi mõtteid mõlgutades otsustas ta uksele riputada kellukese ja selle alla sedeli, kuhu kirjutas trükitähtedega järgmised sõnad:
"SINJOORE VARGAID PALUTAKSE
SEDA KELLUKEST HELISTADA.
NAD LASTAKSE VIIBIMATA SISSE
JA NAD VEENDUVAD OMA SILMAGA,
ET SIIT MIDAGI POLE VÕTTA."
Sedeli kirjutamisega valmis saanud, tundis isand Mustikas end palju rahulikumana, ja kuna päike oli juba loojunud, heitis ta magama.
  • * Et elada õnnelikult - ja mis muu üldse on meie eesmärk? -, peavad inimesel olema teadused. Teadus toidab tema hinge, loob kindlustunde, et üle saada raskustest, on õilis naudinguallikas vabadel tundidel ja võimaldab teha paljusid asju. Nii et teadus ülendab inimese loomust, ülendab mõistust, sealt lähtuvad täiesti uued võimalused. Mida rohkem on meil teadust, seda sõltumatumalt teistest me võime elada. Teadus teeb meid õnnelikuks ja on seetõttu oluline hariduse osa.
  • Maailm on nagu lumine mägi, millelt su hääl vastu kajab. Kõik, mida sa räägid, nii hea kui ka halb, tuleb mingi moel su juurde tagasi.

hoian su linnuhaprust,
keedan meile oasuppi,
mässin siidist hommikumantli
ümber su padja. öö,
tuhmunud nõgeste värvi.
ma elan, sest andsid mulle leiba.

  • Triin Paja, "Tuhmunud", rmt: "Nõges", 2018, lk 21

Olen hõbedane ja täpne. Eelarvamustevaba.
Mida iganes näen, neelan silmapilkselt alla -
just seesugusena, nagu ta on - armastusest või põlgusest ähmastamata.
Ma pole julm, kõigest tõetruu -
pisijumala silm, neljakandiline.
Enamasti juurdlen vastasseina üle.
See on roosa ja tähniline. Olen silmitsenud seda nii kaua,
et pean teda osaks enese südamest. Ent ta vilkleb.
Näod ja pimedus lahutavad meid taas ja taas.

  • Sylvia Plath, "Peegel", tlk Tiina Aug. Rmt: "Luulet", 1990, lk 45.
  • Peaks tegema vahet, mis on elu ja mis on sport. Kui elada ainult saavutu­sest saavutuseni ja mõttest, et peab kellestki teisest parem olema, siis on elu võrdlemisi surnud, sest sõltub välisest. Inimese isikupära ei pruugi üldse välja kujuneda, kui ta võtab mõõtkava teistest inimestest. Lapsevanemate mõõtkava on ju teatud moel minevik, aga elu on alati uus.
  • Vanasti öeldi lihtsalt koridor, nüüd on see majaelanike sotsiaalse suhtlemise ruum. [---] Enne olid lihtsalt parkimiskohad tänavatasandil, nüüd on "maja kommunikeerumine linnaruumiga innovatiivse logistilise lahenduse kaudu". Iga pärapõrgusse ehitatava maja puhul saab reipalt rääkida "seni kasutamata linnaruumi hõivamisest", iga ebaõnnestunud transpordiskeemi nimetada "tulevikkuvaatavaks liikluse rahustamise meetodiks".

Puud ei liigu mets ei võppu
laotab võrku härmatis
sellel võrgul pole lõppu
lättesilmas kirmetis

  • Minni Nurme, "Taliharjapäeval", kogust "Päev on aja aken" (2009)

Hahetava koidu hakul
pikka kustuvad kõik tähed...
Pole näinud ühtki, kes see
ütleks: "Setu laul ei lähe
südametest südamesse."
Küll on rütme, küll on hoogu!
Kuulajaid kui pilliroogu
iilinguna läbib rõõm.

  • Lehte Hainsalu, "Laulu lepa alt ei leita", rmt: "Peeglikillud", 1960, lk 12

alamlehed