Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2020/september

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
... - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember

1

  • Vaidlus tõlkeprobleemide üle on ideaalis midagi diplomaatilise mõttevahetuse taolist, kus konkreetne lahendus leitakse kummagi poole loogiliste argumentide kaalumise käigus.

2

  • On tore, kui sul on suhe, ent naised satuvad sellest sõltuvusse. Sul võib olla suhe Jumalaga. Loodusega. Koertega. Iseendaga. Ning jah, sul võib olla suhe ka mehega, aga kui see on vilets suhe, siis on parem olla suhtes oma lilledega. Ma tean paljusid üksildasi naisi, kes on abielus! Sa pead teadma, mida on sinu olemasolu väärt sõltumata mehest, sõltumata tundelisest armusuhtest, isegi sõltumata su karjäärist. Miks peaksid need asjad määrama sinu väärtuse inimesena?

3

  • Minu peamine eesmärk pole kirjutada mitte kiiremini, vaid aeglasemalt. Parim oleks raiuda sõnad kivisse — mitte seepärast, et nad igavesti kestaksid, vaid, et ei kiirustaks.
    • Sergei Dovlatov, Александр Генис, «Довлатов и окрестности» («All that jazz», 1), 1998.

4

algkoolis ei tehtud sellest juttu
keskkoolis libiseti üle
ülikooliski ei räägitud
et mida teha siis kui ühtäkki on kogu linn porine
inimesed samavõrd ainult et silmad peas hõõguvad oranžilt

5

  • Ultima ratio regum ('kuningate viimane argument')
    • Louis XIV kahuritele valatud deviis.
    • Lucien Bély, Louis XIV: le plus grand roi du monde, 2005, lk 99

6

7

8

  • Tänapäeval, kui põllumajanduse on vallutanud masinad, kaotab maatöö üha enam oma idüllilist värvingut, püha kunsti üllaid jooni. Nüüd näete lõikusaja saabudes põldudel roomamas hiigelämblike või tohutute krabide sarnaseid koledaid niidumasinaid, mis lõikavad viljakõrred nugadega maha ja seovad need raudtraadiga vihkudeks. Kui vili on niidetud, saabuvad teised, auru jõul liikuvad, Tarasco moodi koletised - peksumasinad, mis ahmivad vihud oma punkritesse, muljuvad viljapead puruks, hakivad põhu ja tuulavad terad. See kõik käib Ameerika moodi, tuimalt, rutakalt, ilma rõõmu ja lauludeta, ümber kivisöega köetava katla, keset tolmu ja vastikut tossu, töötegijail kogu aeg hirm nahas, et kui hoolega ette ei vaata, võib masin sul mõne liikme lömastada või maha lõigata. See on Progress - saatuslik raudne äke, mille vastu ei saa midagi teha ega öelda, teaduse ning hea ja kurja tundmise puu mõru vili.
    • Frederi Mistral, "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 123-124

9

  • Debora ütles, et olles kogu oma elu pingsalt mõelnud selle üle, mis on ikkagi elu mõte, teab ta nüüd lõpuks, et elu mõte on osta oma maja keskküttekatla jaoks tarvilikku õli.
    • Eeva Park, "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Hea Lugu 2018, lk 26-27

10

Ma kuulan kurbi appihüüdeid
ja ingel kuulab minuga;
ma vaatlen inimeste püüdeid
ja ingel vaatleb minuga.

Ma tean kõik, mis elu halvab,
ja ingel teab minuga.
Oh siis on hää, kui ingel valvab,
siis puhkan ma, siis puhkan ma.

11

Elan kaasa suurt, tõelist muinasjuttu,
sina, inimese sädelev hiigellill,
hõbedane ja valge iiris, lennuk,
siniselt järvelt tõused sa
võimsalt kõrgele
päikeselise maailma kohale.

12

  • Sageli peetakse kirjandusklassikaks seda, mida keegi polegi õieti lugenud, aga millest kõik midagi teavad.
    • Anne Nahkur, "Lühike eesti kirjanduslugu: õpik vene õppekeelega gümnaasiumile". Tallinn: Koolibri, 2007, lk 5

13

14

  • Omaette mõju on ka sellel, et viimase kümne aasta jooksul on tulnud pidudele pealkirjad või tunnussõnad, mida igaüks saab ise lahti mõtestada, näiteks Lävel, Ilmapuu, Üheshingamine, Puudutus. Laulu- ja tantsupeod on muutunud meediumiks, mis toovad rahvale ja ühiskonnale olulisi sõnumeid lähemale ning toetavad nii rahvuslike põhiväärtuste kui ka identiteedi püsimist.
    • Kadri Tiis, intervjuu XII noorte laulu- ja tantsupeo 7. uudiskirjas "Minu pidu", 2017

15

  • Need väikesed lapsed ja noored olid loonud keldritesse ja põlenud majade varemetesse oma ühiskonna. Kui küsisime, kes on nende juht, siis vahetasid nad alati pilke ja ütlesid: Piiter. Teadsin, et see oli linna hüüdnimi, aga Piiter tundus olevat tänavalastele niisama elav inimene kui mina või sanitar. Kui palusime, et nad Piiterist jutustaksid, siis kehitasid lapsed õlgu ja ütlesid, et ta on vanamees, kes liikus vaid pimeduses.

16

  • Inimesed vorbivad ju lõputult tekste. Ja kõik pakuvad: võta-võta-võta minu luulekogu! Võta-võta-võta minu novellikogu! Võta-võta-võta minu uus romaan! Trüki! Avalda! Ehk keegi loeb! Aga ausalt öelda tasub enne ikka mõtelda, kas on vaja inimesi kõikide oma kirjatükkidega tüüdata. Avaldada tuleks seda, mida ilmtingimata ei saa jätta avaldamata, mitte iga paberitükki, mis täis kirjutatakse.
    • Anu Saluäär, "Vajalik ja möödapääsmatu", intervjuu Hedi Rosmale, Looming nr 12/2012

17

  • Ilmselt on Krusteni vorminud selliseks, nagu teda reedab ta kirjanduslik looming, ta kodumaa loodus. [---] Loodus otse elustub Krusteni teostes,teda personifitseeritakse, ta on teguriks tegelaste karakteri kujundamisel ja nende paremal mõistmisel. /---/ Sinilill - nii tilluke taim Eesti kevadises metsas, ent kui palju kordi kohtame teda Krusteni teostes ühenduses koduigatsusliku kontemplatsiooniga!

18

  • Võõrustamiskommete kohaselt peab Odüsseus rääkima pea igas peatuspaigas oma lugu, mille otsad narmendavad, kuna lool veel lõppu ei ole. Kuid Odüsseuse lugude ehedus ning täiuslikkus võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema koduteed. Sellise pagulase puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
    • Tiina Kirss "Kirjaniku maapagu: eksiili rõõmust ja vaevast". Methis 13/2014

19

ma ei saa võtta kursust
"armastus algtasemele"
eeldusained on läbimata
ning kogu see vaev
vaid kolme ainepunkti pärast
mis sügisel enam suurt ei tähenda

20

  • Arvamusküsitlustes kahjuks ei küsita inimeste käest, kas nad sooviksid teiste inimeste vastu olla pigem head või halvad, aga ma arvan, et suurem jagu vastaks ausalt, et tahavad head nii endale kui ka teistele. Alati ei tule välja, sest inimesed ei suuda hästi korrastada oma tegevust ajas. Kui on liiga kiire, tuleb inimsuhetes saatuslikke vigu ette sama kindlalt nagu liikluseski. Tähendab, soojust, pehmust, headust tekib juurde, kui tekib rohkem vaba aega.

21

  • Eelmise sajandi alguses moodustasid Rootsis 150-aastased ja vanemad metsad 44 protsenti kõigist metsadest, praegu on see osakaal vaid seitse protsenti. Soomes on viimaste kümnendite jooksul toimunud nii suur vana metsa häving, et lähiajal arvatakse seal välja surevat umbes tuhat liiki. Mida nende liikide kadu inimesele kaasa toob, ei oska keegi täpselt öelda.

22

Seitsmendasse taevasse ja põrgusse
viib üks ja seesama tee
vahe ainult suunas
Kui astud lifti
vaata et vajutad õigele nupule

  • Helga Nõu, "Elu täis üllatusi. Helga Nõu 75. Maale ja mõtteid 1956-2009 segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad". Tartu: Atlex 2009

23

ah mineq kohe süä kuts
a üteh anda sõna üts

et kullõ süänd
ku valit tiid
ja säädih ello
är lämmätäguq
vere hellü

  • Kauksi Ülle, "Sa hulknu siin" kogust "Käänüpäiv" (2003)

24

25

  • Vaimne tervis määrab elu elamise väärtuse palju suuremas osas, kui teeb kehaline tervis. Ometi kõlab loosung "terves kehas terve vaim" endiselt uhkelt, elades meie peas oma elu. Kas see ikka on niipidi, ehk on hoopis vastupidi ja vaimne tervis määrab keha võimet terve olla.

26

  • Jutustada, mida mäletan. Aga mis on mäletamine? Mida rohkem püüan endast üles tuua, nendele kollakatele, ümarate nurkadega lehekülgedele, mis meenutavad mulle lapsepõlve, seda selgemaks saab, et mulle on jäänud ainult lüngad. On vaikusi, millesse oleme põgenenud nii kaua, et need on saanud lahutamatuks osaks meie minast, et need vaikused olemegi meie.

27

  • Mälu on nagu kaev: kui oled väike, püüab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Mõni asi jääb valusalt meelde, mõni nagu kaoks, ükskõik kumba pidi: ega sa palju olnule ei mõtle, sest see pole tähtis - tähtis on, mis tuleb.
    • Mari Saat, "Matused ja laulupeod", 2015, lk 9

28

Jõulumadratsit tehakse nii, et jõululaupäeva hommikul tassitakse voodist
madrats koos tekkide ja patjadega keset elutoa põrandat.
Käeulatusse sätitakse toitu (mis ei ole ise tehtud, vaid laadalt
ostetud või mõne tragi jõuluinimese tehtud),
maiustusi, uusi raamatuid ja muid kinke, mida oled juhtunud saama.
Seal teki all siis lesitakse uue aastani välja,
keeratakse vahepeal raamatulehti või külge
ja sirutatakse kätt kommide poole.
Külalistel pole lubatud tulla ja ka ise ei või kuskile minna.

29

30

alamlehed