Mine sisu juurde

Elu mõte

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Elueesmärk)
Giorgio Ghisi gravüür "Elu allegooria" (1561)

Elu mõte on filosoofiline küsimus elu või eksistentsi tähenduse kohta üldse. See väljendub eri vormides, näiteks küsimustes "Miks me siin oleme?", "Mis on elu/eksistentsi eesmärk?" jne. Teema on rohket peamurdmist pakkunud filosoofidele, teoloogidele ja teadlastele.

Piibel

[muuda]
  • Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab päikese all oma üürikesil elupäevil, mis Jumal temale on andnud - sest see on tema osa.


  • Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?
    • Koguja raamat, 6:2

Proosa

[muuda]


  • Ühe versta kaugusel seisis teemeistri maja. Teemeister, kes oli harjunud elama tühjuses, tülitses valjusti oma naisega, naine istus lahtise akna all, laps süles, ning vastas mehele sõimuvalingutega; laps omalt poolt näppis sõnatult särgisaba, kõike mõistes, kuid midagi rääkimata.
Lapse kannatlikkus julgustas Voštševit, ta nägi, et ema ja isa ei aima elu mõtet ning on ärritatud, laps aga elab ühegi etteheiteta ja kasvab lihtsalt piinaks iseendale. Nüüd otsustas Voštšev kõik hingejõu kokku võtta ja kahetsemata keha kulu vaimutöö peale, kohe tagasi minna teemeistri maja juurde ning avaldada arukale lapsele elu saladus, mis tema vanematel alatasa meelest ära läheb. Nende kehad ekslevad automaatselt ringi, leidis Voštšev lapsevanemaid jälgides, nad ei tunneta põhilist.
"Miks te põhilist ei tunneta?" küsis Voštšev läbi akna.


  • Vaja on muuta elu mõtte küsimuse püstitust. Peame õppima ise ja õpetama meeleheitel inimestele, et tegelikult ei ole asi selles, mida meil on veel oodata elult, vaid pigem selles, mida ootab elu meilt! Filosoofiliselt väljendudes on see kopernikuslik pööre: enam ei küsi me endalt elu mõtet, vaid seda küsitakse meilt. Elu esitab iga päev ja iga tund küsimusi, millele peame õigesti vastama mitte niivõrd mõtiskluste või jutuga, kuivõrd tegudega, õige käitumisega. Lõppude lõpuks pole elu midagi muud kui vastutus selle eest, et annaksime elu küsimustele õigeid vastuseid, täidaksime ülesanded, mille saab elult iga inimene, igaks eluhetkeks.
Elu areng ja koos sellega olemasolu mõte on inimeseti ja hetketi erinev. Seega ei saa nimetada inimelu üldist mõtet, ei saa üldiselt vastata, mis on elu mõte. Elu, nii nagu meie seda mõistame, ei ole ebamäärane, vaid konkreetne ning konkreetsed on ka elu nõuded meile. Inimese saatus sõltub konkreetsusest, mis on igaühele ainukordne.
  • Viktor Frankl, "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit". Tõlkinud Piret Metspalu. Tartu: Johannes Esto Ühing 2002, lk 106


  • Naine on nõus elu andma vaid siis, kui elul on mõte. Ta ei saa olla ema, püüdmata osaleda majandus-, poliitika- ja ühiskonnaelus. Kahuriliha, orjade ja ohvrite ilmaletoomine ning vabade inimeste sünnitamine on kaks ise asja. (Ema, lk 387)


  • [Spender:] "Ka Marsil oli inimene muutunud liiga palju inimeseks ja mitte küllalt loomaks. Ja Marsi inimesed taipasid, et elu säilitamiseks peavad nad loobuma küsimusest milleks elada? Elu on iseenesele vastuseks. Elu on ise propagandaks uuele elule ja võimalikult parema elu elamisele. Marslased taipasid, et nad esitasid küsimuse "milleks üldse elada?" mingil sõja- ja meeleheiteperioodi kulminatsiooni ajal, kui sellele polnudki vastust. Aga kui kord tsiviliseeritud maailm rahunes, saabus vaikus ja lõppesid sõjad, muutus see küsimus uutmoodi mõttetuks. Elu oli nüüd hea ega vajanud enam argumente."
"See kõlab, nagu olnuksid marslased üsna naiivsed."
"Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku religiooni, kunsti ja teaduse sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui ime uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja ilusat. Kõik seisneb lihtsalt määras. Maa inimene mõtleb: "Sellel pildil tegelikult ei ole värvusi. Teadlane võib tõestada, et värvus sõltub valgust reflekteerivate rakkude paigutusest aines. Sellest järeldub, et värvus ei ole vaadeldavate esemete reaalne osa!" Kaugelt nutikam marslane ütleks: "See on ilus pilt. Ta sündis inspireeritud mehe käe ja vaimu läbi. Selle idee ja värv on elust võetud. See asi on hea"." (lk 74-75)


  • Kõige algupärasem Camus' juures oli vahest see, et ta üritas just inimese lootusetust nõrkusest surma ees tema tugevust teha. Ta üritas võimatut ja võib-olla sellepärast saavutaski ootamatult palju. Ta peaaegu et avastas elu väärtuse elu mõttetuses endas, inimese igaveses lootusetus mässus selle mõttetuse vastu. Ja mingi nõiatrikiga tuletas ta sellest kõigest sellest veel kõrge eetilise normi.
    • Henno Rajandi, "Saateks", rmt: Albert Camus, "Sisyphose müüt", Tallinn: Eesti Raamat, 1989, sari "Nobeli laureaat", lk 476-477


  • "Mida teie arvate," küsis väike Zoja, "me vaidlesime terve päeva: kas inimene teeb tööd selleks, et elada, või elab ta selleks, et tööd teha?"
Suur Zoja ütles viljapead näksides:
"Minu arvates teeb ta tööd selleks, et elada."
"Mina arvan sedasama!" ütles Ljonka Egerstrom, kes ikka veel keerles suure Zoja ümber ja oli igas asjas temaga ühel nõul.
"Mis kommunistlik noor sa siis oled!" ütles väike Zoja tasakesi ja tal jäi üürikeseks ajaks hing pahameele pärast kinni. "Mis kommunistlik noor sa oled, kui sa nii arvad!" (lk 31)
  • "Kui sa ei ole parasiit," lõpetas Spirka, "siis tee seda tööd, mida nõukogude võim sul käsib teha, ja punkt. Selle jaoks sa maailmas olemas oledki."
"Primitiivsevõitu," ütles Sjomka, "aga vastab sellegipoolest tõele."
Väike Zoja küsis:
"Kui elu mõte ei seisa selles, et inimestele kasulik olla, milles ta siis seisab?..." (lk 32)
  • Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21


  • Ürgsetest aegadest on elu põhiväärtuseks elu mõte kui looming ja avastamine kui uue loomine. Paljas äritsemine, olemasolevate materiaalsete ja vaimsete väärtuste omastamine ja ümberjagamine ei saa olla elu mõte ja inimväärne tegevus.
    • Pärt Lias, "Möödunud tulevik", Keel ja Kirjandus 8/1993


  • Paljud küsivad, mis on elu mõte. Mina tean: see on tango.
    • M. A. Numminen, "Tango on mu kirg" (1998), tlk Kanni Labi (e.k. 2014), lk 5


  • "Ma mõtlesin," sõnas Ipslore mõrult, "et kas siin maailmas on midagi, mis muudab elu elamisväärseks?"
Surm mõtles selle üle järele.
KASSID, ütles ta lõpuks, KASSID ON TOREDAD.
"Käi sa õige..."
PALJUD ON SAATNUD, sõnas Surm rahulikult.
  • Terry Pratchett, "Ürgsorts". Tõlkinud Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv. Varrak, 2001, lk 7



  • Minu elu mõte on täitsa selgelt see, et Eesti oleks endiselt turvaline ja arenev koht. Et Eestil läheks hästi.
Siis ka, kui mina siit elust lahkun. See on olnud minu elu mõte päris kaua.



  • Debora ütles, et olles kogu oma elu pingsalt mõelnud selle üle, mis on ikkagi elu mõte, teab ta nüüd lõpuks, et elu mõte on osta oma maja keskküttekatla jaoks tarvilikku õli.
    • Eeva Park, "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 26-27


  • Alvar ohkas. "Sinuga ei ole lihtne asju ajada," ütles ta siis.
"Kas see on mingi mõõdupuu?" uuris tüdruk. "Et peaks olema lihtne asju ajada? Sest näe, sina oled otsekui elueesmärgiks võtnud kena olla. Vean kihla, et sa oled kena ja lahke ka siis, kui sa oled päris üksi." (lk 180)


  • Jah, eks siin [Paides] ole alati kõik üsna zen olnud. Ei pea tingimata kogu aeg midagi tegema. Kõigel ei pea ka tingimata mingit suurt kandvat mõtet olema, ka elul mitte.

Film

[muuda]
  • [Mongoli kindral:] Conan! Mis on elus parim?
[Conan:] Purustada su vaenlased. Näha neid sinu ees aetuna. Kuulata nende naiste itke.
[Mongoli kindral:] See on hea! See on hea.


  • [Esimees:] Päevakorra punkt kuus, elu mõte. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted.
[Harry:] Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju mütse. Teiseks, mateeria on energia. Universumis on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see hing ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline kristlus õpetab, see peab sündima juhitava enesevaatluse käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel pisiasjadel end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada.
[Paus.]
[Max:] Mis värk nende mütsidega oli?

Luule

[muuda]

Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

  • Doris Kareva, "*Me elu on me elu ainus mõte...", rmt: "Armuaeg", 1991, lk 34


Kõrged on siin mäed kuid madal tsivilisatsioon
Mustaverd afgaane hoiab küüsis religioon
Afganistan Afganistan

Kõrgeim elumõte on neil lambakasvatus
Sest neil kõigil peas on ainult usuhullustus
Afganistan Afganistan

  • Villu Tamme, "Afganistan" (1982), rmt: "Tuvi oli tihane", 1992, lk 7

Allikata

[muuda]


Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Elu_mõte&oldid=128737"