Samiya Bashir

Allikas: Vikitsitaadid
Samiya Bashir, 2019.

Samiya Bashir (sündinud 27. oktoobril 1970, Ypsilantis, Michiganis, USAs) on Ameerika Ühendriikide luuletaja ja prosaist.


Luule[muuda]

Keda hoiatati nende asjade eest:
vaikimatu, hulluksajav raspeldus,
libisedes alla mööda punastunud silda, trükikiri
haihtumas     haihtumas?

Kellele öeldi, kuidas sellele vastu seista?
Vanumise koerahambalehk.
Et aeg lihtsalt lõppeb. Et
me sisüfostame end prillideni,
koperdame varemeis alla mööda
kandilisi treppe.

Et kui me kord lahkume kodust - selle gaasisest
ahjust - et kui kord kõnnime samade aeglaste
sammudega kui meie peitusemängu päike et
kui me kohtame oma mittearmastajate mittepilku:
eredat, avatut, hiljem, nüüd silmiks tossavad
kuued lahtikistud et näidata meie endi
armilisi kõhtusid meie endi kuumi käsi
mis leegitsevad põlenud tikkudest läbipõlenud
armastusest -

Mäletad armastust?

Kuidas see avas oma lõuad meie suudlustele?
Kuidas see meid segaseks ajas? Kuidas see proovis meid

nagu paljusid võtmeid nagu paljusid roostes
lukke? Kuidas see mööda lõi, ehkki aina
tagus? Kuidas selle jõud võinuks meid
     tappa?
   
Mis on selleta jäänud, et päevast päeva
me jalgu lohistada? Mis on jäänud, et suruda
katkist ja räbalais hingeõhku välja me kopsudest?

Keda hoiatati
et need päikesetuuled jätavad meid maha
pruunide ja kriibitutena nagu õunad üle-
küpsenuna ja paksupõselisena     seeme haih-
tumas     haihtumas?

Kas sind?

Ka mind.


müüdud pokkerižetoonide eest
jäetud külma jäetud sulama jäetud

kisaks köökus
tagumik ülespidi

jäetud seisma
jäetud õhu kätte

kondid
tundmatused

tuhk
kõikjal

kõverdunud ruum
pimedus - hingetõmme

pimedus - hingetõmme
pimedus - mis?

müüdud pimeda blufi eest
jäetud lämbuma

jäetud maha
jäetud kööku

jäetud mööda
püüda

Kuidas keha haarab keha.
Näljane. Isegi Jeesus lasi

oma kuraditosinal ise
enda eest hoolitseda

kui nad hakkasid liiga mugavalt
näpsima ja napsima.

Kirjasõna kohaselt.
Jeesus. See esimene amps.

Selle teravus. Selle valu.
Selle nektar. Me

ehitame kindluse ja täidame selle
kirevate vahtrapuudega

koobaltikarva soovikividega.
Me poeme sellesse ja kujutleme,

kuidas võib-olla me tavatsesime naerda.
Persse see Orpheus ja mingu nad persse

sest nad armastasid teda mitte seda
keda armastame meie kui meie oleme need

kes siin all põrgus mädanevad.
Meh? Muusika?

On keegi eales meid päriselt laulmas kuulnud?
Proovime teisiti: on keegi iial palunud?

Ikkagi me laulame terve päeva. Ikkagi me veedame
oma tunnid, kuidas iganes saame -

Me teame, et mõned ei kuula.
Vaata vaid. Ja jälgi. Vaata:

Mis on ilus
kui mitte meie?

Kannata, kui pesupulk pigistab nina
ja hinge tuleb hoida kuni -

Kannata, siis kõnni edasi
valguse suunas. Eks ole? Oota -

Me laseme neil nimetada midagi
sinist ja ehk ütlevad nad:

pulgakommikeel
murtud sõrm

sinine silm. Lihtne oleks
öelda: sina. Ära ütle.

Mida teab keegi siin
meist? Kuidas

meie tõrvaplekilised tiivad varjavad,
milliste tungalterasadulatega me ratsutame. Kuidas

me purustame oma hammaste vahel
mereloomade nahka. Ikkagi

ei täna mõned meid kunagi
et näidata oma palveid. Kuid

mis on ilus
kui mitte meie? Korda:

pimedus - hingetõmme
pimedus - hingetõmme

pimedus - asjad, mida me teeme, kui
muutume aeglaselt sinisteks:

juhime laseritäppe läbi veel ühe
kriidipiirjoone; valime välja tänase

halloweenikostüümi; nutame
reklaamide peale; kuuletume; maksame

kaitseministeeriumi hindu
võileiva eest; mäletustame

meeldejäävaid viise; järame
võileibu, mis maitsevad täpselt nagu

võileivad; mõistame, et ei saa
oodata sellest palju enamat; ära.

Mõned orjad saavad vabaks vaid sedavõrd,
et kössitada Kentucky rebaseurgudes,

kui Cincinnati on otse üle
viimase kiirevoolulise jõe.

Lõpuks äratab meid meie endi
terav lõhn. Ajastud. Poolärkvel

aeglane veeremine üle märja koha.
Paanika. Põrand. Kõva. Aastad.

Halvim lasteporno
mida me eales ei ütle, et näeme.

Pudelid. Purgid. Pitsakarbi-
hotellid. Krõmpsuvad burrito-

tükid. Žiletiterad.
Peeglikillud. Kassiokse.

Pool tobi. Juhumatš.
Katkine tellis. Verised sammud.

Süüdatud tobi. Põletatud sõrmed. Parem.

Pese pead/ära pese pead.
Pese pead/ära pese pead.

Ära võta aega omaks. Kuradima hilja. Võta
päevariided seljast. Mõtle plekile. Ära.

Tumedust jahutame puhudes.
Lobi ja kolinat neame.

Hõõguse ümin.
Hoiame kõrvetatud huult.

Meie elude parim nahk.
Meie elude parimad nahad.

Mis on ilus
kui mitte meie?

Korda.


:: loendid ::

žanrid
mittežanrid

ellujäämine
jälgimine


:: loendid ::

vannisoolad
rohud
küünevärk
greibimahl
võtmed
proteiin
tequila
teised võtmed
džinn
greibimahl
teised teised võtmed
juuksekarvad


:: loendid ::

asjad millele ma ei vasta:
meilid
kõnepostkast
igasugused margita kirjad
telefonikõned
väljakutsed
sissekutsed
põhjendamatud teooriad
kõik mis algab sõnadega "kas ma võin katsuda..."


:: seisundid ::

potentsiaalselt
mõttetu

jälgimises
ellujäämine


:: seisundid ::

isekas
ta kutsub
kõik needused
(ei saa sa mingit needust!)


:: loendid ::

minu nimi
viis kuidas mu nime
öeldakse



haigutus


Nagu armastus: alguses sa korjad üles, siis heidad maha; siis viskad ära; siis viskad ära; siis viskad ära. See on armastus. Eks ole? Kas keegi ütles doomino? Tänavamängu probleem oled sina. Sa teed tõesti kõike valesti. Sa teed valesti juba enne kui üles ärkad. Enne kui tänaval kõnnid. Ületad rahvast täis tänavanurga. Näide: kui sa jõuad täringulauani, sa peatud. Vahid. Mõtled. Loendad. Mõtle: see on õdus pärastlõuna sõbralikuks doominomänguks! Hõika. Mõista, et nad ei kuule. Hõika uuesti. Hõikad valjemalt. Hõikad hispaania keeles. Siis kõnnid sa (jälle, kõndides) veinipoodi. Tuled välja nelja liitrise pudeliga. Äkitselt keegi kuuleb. Äkitselt taskutesse aukude põlemise lõhn. Äkitselt mäng, mida sa vaatad, lõpeb. Nagu armastus. Eks ole? Keegi?