Mine sisu juurde

Riided

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Rõivas)
Riietus läbi ajaloo.
Carlo Manieri, "Vaikelu riideesemetega punasel laudlinal" (17. saj 2. pool)

Riided ehk rõivad ehk riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted. Riiete kujundamisega tegelevad moekunst ja rätsepakunst, riiete valmistamisega üksikisiku tasandil rätsep ja massiliselt rõivatööstus.


Proosa

[muuda]
  • Vaimuliku seminari kasvandikud said äkki hoopis teise välimuse — endiste määrdunud jalanõude asemel ilmusid neil jalga punased safiansaapad hõbedaste kontsaraudadega; šarovare, mis olid laiad nagu Must meri, tuhande voldi ja krookega, hoidis ülal kullatud vöö; vöö külge olid kinnitatud pikad rihmakesed tupsude ja muude ripatsitega piibu jaoks. Eredast kalevist tulipunase kasakiini peale tõmmati mustriline vöö; vermitud türgi püstolid pisteti vöö vahele; saablid tärisesid vastu jalgu. Nende pisut päevitunud näod paistsid nüüd kenamad ja valgemad; noored mustad vurrud tõstsid nüüd kuidagi selgemalt esile näo heledust ja tervet jõulist noorusjume; nad olid toredad oma mustade lambanahksete mütsidega, mille põhjad kaunistatud kullaga. (lk 18)


  • Riietuses tuleks eelistada lihtsust suursugususele. Kindlasti on palju rahuldustpakkuvam saada imetletud peene maitse tõttu kui keeruka ja sädeleva hiilguse pärast; esimene neist jätab alati meeldiva mulje, teine aga kutsub üldiselt esile vaid kriitikat.
  • Liiga kulukas rõivastus moodustab naise ümber omalaadse kaitseehitise, mis hoiab eemal imetluse, mida ta muidu võiks pälvida. Tõeline riietumiskunst seisneb rõivaste seadmises nii täiuslikku kooskõlla välimuse ja figuuriga, et see samastub kandja iseloomuga.
  • Kõikvõimalikke kaunistusi tuleks kasutada säästlikult. Iluasjakesi ja ehteid tuleks harva kanda silmatorkavalt pelga kaunistusena; need peaksid olema valitud ja seatud nii, et näiksid vajalikena, olgu siis riietuse mõne osa õigeks kohandamiseks või meeldivate kooskõlade pärast.
  • Moodi ei tohiks kunagi järgida liiga täpselt, veel vähem lasta end mõjutada ühestainsast stiilist; valdavat moodi tuleks muuta ja kohandada sobivaks isiklikule omapärale. Iga daam peaks kaaluma värvide erinevat mõju ja riietuse mitmesuguseid vorme, kuna peen maitse riietuses annab tunnistust laitmatust otsustusvõimest. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")


  • Blau astus ballisaali. Ta oli silmatorkavalt uhkesti riides: peen must peoülikond, diplomaadi vääriline valge kaelaside, hoolikas soeng, seemisnahavärvi glasseekindad, kingadel kullast pandlad, pärlhallid siidsukad. Üleni kinninööbitud fraki alt paistis lilltikandiga valgest siidist luksuslik vest. Kõik kokku oli vürstliku peigmehe vääriline, puudus vaid ordenitäht, et kroonida pillavust, mida võib endale lubada prantsuse balliülikonda kandev kavaler. Kui ta siis tõmbas välja kalli batisträti, levis Bouquet Catalani aroom, mis täitis kogu saali. Me olime tõepoolest imestunud ja ei osanud arvata, mida ta taotles, ilmudes nii elegantses ülikonnas. Ent mõistatus lahenes peagi. Erakordse galantsusega palus ta üht daami ekosseesile ning tantsis suurima väärikuse ja koolitatud hoiakuga. Ei ühtki kahtlast naeratust ega silmade pööritamist. Direktooriumi salaagendid saalisid siia ja sinna, jälgisid teda, lahkusid pead raputades ja kandsid ette näiteks nii: me ei leia temas vähimatki viga!
Korraga läbis sosin tudengite ridu. Mõistatus oli lahenenud. Blau oli märkamatult fraki lahti nööpinud, tantsides ise rahulikult edasi. Alles pikapeale avastasid mõned tema kuratliku tembu: peenimast batistist maniskil toretses õrnroosal siidpõhjal rinnanõela asemel kohutav kaheksatolline roostetanud sarikanael. Kontrast luksusliku balliriietusega oli kisendav, mõju drastiline, pilge põletav, see oli klassikaline temp! Direktoritele kanti viivitamatult kohutavast asjandusest ette, ent nad ei julgenud teda otse välja visata.


  • Tom pakkis edasi. Dickie Greenleafi lõpp on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud ka vanu musti kortsus räbalaid jälle selga tõmmata. Ta poetas pisaraid, need tilkusid Dickie sinise-valgetriibulisele päevasärgile, mis oli kohvris kõige peal; särk oli tärgeldatud, puhas ja uhiuus, nagu ta oli selle Mongibellos Dickie sahtlist võtnud. Paraku olid rinnataskule tikitud Dickie pisikesed punased nimetähed. (lk 129)
  • Lorenzo Franchettil oli seljas roosa tikitud vest, all inglese, Inglismaal õmmeldud ülikond ning jalas tugeva kontsaga Inglise kingad. Tema vend oli samamoodi riides. Seevastu Peter oli pealaest jalatallani Itaalia riietes. Tom oli juba ammugi pidudel ja teatris tähele pannud, et Inglise rõivaste kandja on itaallane, ja vastupidi. (lk 153)



  • Kui ma lähen kapi juurde ja avan ukse, ütlevad Sinu rõivad mulle niisama palju kui Sina ise. Sa oled hea mees. Truu abikaasa. Tasane ja suurepärane abikaasa. Juba üksi see, kuidas Sa mu vanemaid kohtlesid, näitab, kui hea Sa oled, kui suurepärane... (lk 29)
  • Raamatukogu oli täis vanu mehi, riietatud musta ja valgesse, üle seitsmekümnesed. Must ja valge: lugemissaalitäis musta ja valgesse riietatud vanu mehi. (lk 35)


  • "Mis me nüüd teeme?"
OSTAME SULLE UUED RIIDED.
"Need on alles uued, täna ostetud - see tähendab eile."
TÕESTI?
"Isa ütles, et see pood olevat kuulus oma taskukohaste riidekaupade poolest," ütles Mort, joostes, et mitte maha jääda.
SEE ANNAB IGATAHES VAESUSELE UUE JA HIRMSA TÄHENDUSE.


  • Nagu ma juba ütlesin, algas see lugu kuus aastat tagasi. Ma olin siis kaksteist. Pubekas ja puha. Ja ma olin armunud. See oli mu elu esimene armastus ja kui see vähegi minust sõltub, siis ka viimane. Ma ei taha enam kunagi uuesti armuda. Mitte kunagi.
See poiss oli minust kolm aastat vanem ja käis minuga samas koolis. Ma nägin teda igal vahetunnil. Ma jälgisin teda kõikjal. Igal hommikul ruttasin ma kooli ainult selleks, et tema lähedal olla.Sa kujutad ju kindlasti ette seda väikese plika esimest armastust. Tagantjärele mõeldes tundub see suhteliselt tobedana, ma ei vaidle vastu. Aga tookord ma nii ei mõelnud. See poisinolk oli kõik, millele ma teoreetiliselt üldse mõelda suutsin. Ta oli nii armas ja nii julge ja nii populaarne. Ta meeldis kõikidele meie klassi tüdrukutele. Ta oli kooli korvpallivõistkonna kapten ja tal olid nähtavasti suht rikkad vanemad. Seda oli näha ta riietusest. Ma pole iial näinud poissi, kellel oleks rohkem riideid kui temal. Ta ei olnud kunagi kaks päeva järjest ühtmoodi riides. Ja veel millised riided! Täiega šefid. Kõik igast ässade firmade omad ja puha.


  • Käi riides nii, et see meeldiks sulle ja ka neile, kes sind ümbritsevad.
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2202


  • "Kas sa lähed nendes riietes tööle?" küsis Maura.
Blue vaatas oma riideid. Tal oli seljas paar õhukest pluusikihti, sealhulgas pluus, mille ta oli ribadeks kiskunud. "Mis neil viga on?"
Maura kehitas õlgu. "Mitte midagi. Ma olen endale terve elu ekstsentrilist tütart tahtnud. Ainult et mul polnud aimugi, kui hästi mu kurjad plaanid töötasid." (lk 41-42)
  • Erinevalt oma laitmatult puhtast toast paistis Noah ise alati pisut kasimatu. Tema riietuses oli midagi paigast ära, samuti tema üle pea kammitud juustes. Ta korratud vormiriided aitasid Adamil tunda, et tema ise ei erinegi ehk nii väga. Väga keeruline oli tunda end Aglionby täieõigusliku liikmena, kui sinu kõrval seisis Gansey, kelle uhiuus valge kraega särk (nagu George Washingtonil) maksis rohkem kui Adami jalgratas (ja kõik, kes ütlesid, et kaubamajast ostetud särgil ja itaalia rätsepa osavate kätega tehtud särgil ei olegi mingit vahet, polnud tegelikult seda viimast näinudki) - või hoopis Ronan, kes oli kulutanud üheksasada dollarit tätoveeringule ainult selleks, et oma venda marru ajada. (lk 52)


  • Et olla jesuiit Hiinas, pidi Castiglione "ümber riietuma".
Musta baski kuue ära võtma.
Ja kübara.
Ja sutaani.
Ja murdma vaesusvannet.
Kuid kahest Ordu kehtestatud reeglist pidas ta ikkagi kinni:
rõivas peab olema sobiv;
rõivas peab olema vastaval maal tavaliselt kantav.


  • Katrina tegi kõike arukat ja nutikat esimesena, ehkki on minust poolteist aastat noorem. Ta oli juba lugenud kõiki raamatuid, mida mina iial lugesin, ta teadis kõiki fakte, mida mina lõunalauas mainisin. Ta on ainuke inimene maailmas, kellele eksamid meeldivad. Vahel on mul tunne, et ma käin niiviisi riides just seepärast, et ainus asi, mida Treena teha ei oska, on riideid kokku sobitada. Ta on selline kampsuni ja teksade tüdruk. Tema arusaam ilusti riidesse panekust on teksaste triikimine. (lk 23)
  • Mu isa ütleb, et ma olen "paras tegelane", sest mul on komme välja öelda esimene asi, mis pähe tuleb. Ta ütleb, et ma olen nagu minu tädi Lily, keda ma ei ole näinudki. Veider tunne on, kui sind pidevalt võrreldakse kellegagi, keda sa ei tunne. Kui ma oma lillade saabastega alla tulen, siis isa noogutab emale ja küsib: "Kas sa tädi Lily lillasid saapaid mäletad, ah?" ning ema kõkutab seepeale naerda, nagu oleks see nende salanali. Ema ütleb, et ma olen "omapärane", mis on tema viisakas viis öelda, et ta ei mõista minu riietumisstiili. (lk 23)
  • "Töövestlusele tuleb minna kostüümis," nõudis ema. "Tänapäeval käivad kõik liiga lohakalt riides."
"Jaa, sest kui ma mingit vanurit lusikaga toidan, siis on ametlik rõivastus ju väga vajalik."
"Ära targuta."
"Ma ei saa endale kostüümi ostmist lubada. Mis siis, kui ma ei saa seda töökohta?"
"Pane minu oma, ma triigin sulle ühe ilusa pluusi ära ja kas sa võiksid üks kordki nii kena olla ja mitte teha oma juustesse neid..." Ta osutas mu juuste poole, mis olid, nagu tavaliselt, keeratud kaheks tumedaks sõlmeks teine teisel pool pead. "Neid printsess Leia asju. Püüa välja näha nagu normaalne inimene."
Ma ei hakanud emaga vaidlema. Ja ma sain aru, et isale oli antud käsk mu välimust mitte kommenteerida, kui ma liiga kitsast seelikust põhjustatud kummalisel kõnnakul uksest välja astusin. (lk 24)
  • "Kas ma... pean vormi kandma?"
"Ei. Kindlasti mitte vormi." Ta heitis pilgu mu säärtele. "Ehkki te võiksite kanda midagi... natuke vähem paljastavat."
Ma vaatasin alla ja nägin kõrvale vajunud jakki, mis paljastas ohtralt paljast reit. "See... Vabandust. See rebenes. See pole tegelikult minu oma."
Aga pr Traynor ei paistnud enam kuulavat. (lk 31)


  • Ma ei osta eriti disaineriasju. Mul on mõned kenad asjad, aga mul pole tegelikult väga sageli võimalust kõrgmoodi kanda. Kui ma olen olukorras, kus tuleks peenemalt riietuda, mulle tavaliselt laenatakse midagi - mis tähendab, et ma pean selle keskööl tagasi andma nagu Tuhkatriinu.



  • Ma mäletan, et kui ma olin noorem, siis öeldi mulle, et "ilu nõuab ohvreid", aga viimasel ajal on mul väga vähe tahtmist kanda midagi, milles ma külmetan või ei saa kõndida. Ma tahan tunda, et ma säran ja mul on mugav ja ma olen seksikas ja tugev ja ilus. Ja kui sul on ebamugav, siis ära seda tee. On väga kurb, kui sa pead koju minema lihtsalt sellepärast, et sa tahad maha istuda! Ma liigun edasi ja panen rõhu sellele, et olla lihtsalt äge.
  • Minu meelest on moe kasutamine eneseväljenduseks suurepärane mõte. Üks põhjus, miks ma ÜRO naisorganisatsiooni hea tahte saadikuks sain, oli minu huvi moe vastu õiglases kaubanduses. Kuna meie rõivaid disainivad ja valmistavad paljud naised, mõjutavad meie valikud eelkõige naiste töötingimusi, nii et mood on feministlik teema.



  • Samal hetkel astub tuppa mu ainus toakaaslane. Tema on Pepe (30) — nagu Lolo sõber tollest pingviinimultikast. Poiss võttis nädala puhkust, et üks väike lõik palveteest läbi teha. Tema on tänapäevane mugav matkaja, kelle seljakotti tassib pakikandja. See on teenus, mida on võimalik osta igaühel, kes kotti ise tassida ei viitsi. Mõne arvates ei ole kotita palverändur päris palverändur.
"Mida suurt oli sul nädalaks kaasa tarida?" uurin mehelt, kelle kott on veidi raskem kui minu oma.
"Riideid! Mulle meeldib, kui iga päev on uued riided seljas," vastab autotööstuses töötav noorsand. Ilus on olla ilus!



  • [Maletaja riietusest:] Riietus peaks olema võimalikult mugav, kuid tippturniiridel hinnatakse ka stiili. Tugevamaid mängijaid näeb üldiselt pintsakutega. Mõnel võistlusel on seatud ka reeglid, et näiteks lühikesed püksid ja plätud pole lubatud.
Ise pean oluliseks, et riietus oleks kihiline. Kaua ühe koha peal istudes võib õhema riietusega olla jahe ja siis on hea midagi peale võtta, samas mängu lõpupoole, kui aega jääb vähemaks ning adrenaliin tõuseb, võib liiga soojalt riides olles hoopis palav hakata.

Luule

[muuda]

Selgub, et asjad ei lähegi päris hästi.
Selgub, et üles ärgates oled kolmekümnene
ja sinu riided ei olegi enam iroonilised.
Need on lihtsalt sinu riided.

Ühel päeval sa ärkad ja vaatad oma kappi
ja taipad, et seal on kõik need koledad asjad, mida ema
sulle kunagi öelnud on, kõik 100% polüestrisegust.


Vanasõnad

[muuda]
  • Ei riie meest ehi, mees ehib riiet.
  • Hilbud naeravad, nartsud nutavad.
  • Hilp ees lööb taluka taga surnuks.
  • Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas.
  • Kuidas rahvas, nõnda riie.
  • Lihunik vahib rätsepa aknast välja.
  • Parem oma riide soe kui teise mehe töö soe.
  • Parem paar pastlaid kui üks saabas.
  • Parem paar viiske kui paljajalu.
  • Parem paigatud riie kui ilus ihu.
  • Parem vana king kui paljas jalg.
  • Riided teevad mehe meheks.
  • Riie ei riku meest.
  • Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel