Uued leheküljed

Uued leheküljed
registreeritud kasutajad (peida) | robotid (peida) | ümbersuunamised (näita)
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)

6. mai 2024

5. mai 2024

  • 21:355. mai 2024, kell 21:35Reductio ad absurdum (ajal | muuda) ‎[1324 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma arvan, et ulme on hea võimalus viia mingi probleem mõtteliselt äärmusse, omamoodi ''reductio ad absurdum''. Ulme teeb muidu ehk raskesti märgatava nähtavaks. Oletame, et sa jääd haigeks ja arst teeb sinust mudeli, mis on küll ebatäpne, aga ebatäpne väga kasulikul viisil: näiteks ta kraabib su kurku vastava pulgaga ja asetab sealt saadud pläga mõneks päevaks kasvulavale. Mõne päeva pärast tuleb arst tagasi ja korraga on te...')
  • 21:355. mai 2024, kell 21:35Mõtteeksperiment (ajal | muuda) ‎[1306 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma arvan, et ulme on hea võimalus viia mingi probleem mõtteliselt äärmusse, omamoodi ''reductio ad absurdum''. Ulme teeb muidu ehk raskesti märgatava nähtavaks. Oletame, et sa jääd haigeks ja arst teeb sinust mudeli, mis on küll ebatäpne, aga ebatäpne väga kasulikul viisil: näiteks ta kraabib su kurku vastava pulgaga ja asetab sealt saadud pläga mõneks päevaks kasvulavale. Mõne päeva pärast tuleb arst tagasi ja korraga o...')
  • 21:355. mai 2024, kell 21:35Eelvaade (ajal | muuda) ‎[631 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ulmekirjandus loob isevärki optilise illusioonina inimestele väikese eelvaate sellest, mis tunne neil on, kui probleemid, mille eest teadlased on hoiatanud, päriselt kätte jõuavad. See omakorda võib aga muuta tulevikust mõtlemist. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05...')
  • 21:355. mai 2024, kell 21:35Küberpunk (ajal | muuda) ‎[536 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei arva, et küberpungiga üritati omal ajal oleviku põhjal tuletada mingit tulevikku: küberpungis loodi mõistulugu oma aja kohta. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2024 Kategooria:Subkultuurid Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Definitsiooni...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34Mõistulugu (ajal | muuda) ‎[544 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ma ei arva, et küberpungiga üritati omal ajal oleviku põhjal tuletada mingit tulevikku: küberpungis loodi mõistulugu oma aja kohta. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2024 Kategooria:Kirjandus Kategooria:Piltide lisamist ootavad Kategooria:Defin...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34Reaganoomika (ajal | muuda) ‎[1005 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui William Gibsonilt küsiti, mis asi on küberruum (''cyberspace''), siis ta vastas, et pani omal ajal tähele, kuidas videomänguautomaate kasutavad noored kallutasid oma keha automaadi poole, justnagu üritanuksid mängu siseneda. Küberruum ongi see koht, kuhu need mängijad üritasid oma keha pressida. Ja kui Gibson kirjutab sellest, kuidas kurjad korporatsioonid võtavad maailma üle, siis ei räägi ta tänapäeva hiliskapitalismist, vaid Gibs...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34Alternatiiv (ajal | muuda) ‎[629 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Praeguse kujutlusvõime kriisi juured ei ole ulmes, vaid neoliberaalsuses. Margaret Thatcheri kuulus lause "Alternatiivi ei ole" tähendab tegelikult "Ära isegi ürita alternatiivide peale mõelda!". See oli käsk, mitte tõdemus. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimusuhted-on-tehnoloogia-puhul-koige-olulisem-asi/ "Võimusuhted on tehnoloogia puhul kõige olulisem asi"], Sirp, 03.05.2...')
  • 21:345. mai 2024, kell 21:34Kriteerium (ajal | muuda) ‎[953 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui inimesed kasutavad kosmoselaevas traadiga telefoni, siis ei tee see ulmekat automaatselt kuidagi halvemaks, sest ulme ei peagi tulevikku ennustama. See pole kriteerium, mille alusel hinnata nende teoste väärtust. Ulme on aken, mille kaudu näha mingi ajastu tehnoloogiaga seotud hirme ja lootusi. See on väga kasulik meie praeguse aja vastavate pimetähnide tuvastamisel. Millele me praegu loodame ja mida kardame? Mille...')
  • 21:335. mai 2024, kell 21:33Motivaator (ajal | muuda) ‎[755 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kui sul on ainult kogum fakte selle kohta, mis toimub, ent puudub emotsionaalne arusaam, mida need faktid tähendavad, on väga kerge nendest tõsiasjadest mööda vaadata. Illusioon, et elad maailmas, kus probleemid, millega peaks tegelikult tegelema juba täna, on kasvanud üle pea ja on jõudnud hakata sind isiklikult segama, on väga tõhus motivaator. ** Cory Doctorow, intervjuu: Juhan Raud, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/voimu...')
  • 21:335. mai 2024, kell 21:33Päästevest (ajal | muuda) ‎[989 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks Titanic ei olnud utoopiline ettevõtmine. Omal ajal seletasid asjaosalised, et see laev on nii kindel, et päästeveste ei olegi vaja. Niisugune suhtumine ei tee sinust utopisti, vaid sitapea. See näitab, et sa oled hooletu jobu. Kui tollal oleks öeldud, et asjad võivad minna ka halvasti ja tuleks mõelda ka mustale stsenaariumile ning varustada laev päästevestide ja -paatidega, siis see ei oleks olnud pessimis...')
  • 21:335. mai 2024, kell 21:33Must stsenaarium (ajal | muuda) ‎[971 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Näiteks Titanic ei olnud utoopiline ettevõtmine. Omal ajal seletasid asjaosalised, et see laev on nii kindel, et päästeveste ei olegi vaja. Niisugune suhtumine ei tee sinust utopisti, vaid sitapea. See näitab, et sa oled hooletu jobu. Kui tollal oleks öeldud, et asjad võivad minna ka halvasti ja tuleks mõelda ka mustale stsenaariumile ning varustada laev päästevestide ja -paatidega, siis see ei oleks olnud pessimism. Termodüna...')
  • 21:325. mai 2024, kell 21:32Piraatlus (ajal | muuda) ‎[1049 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '''Praegu on siinses artiklis kaubanduslik ja autoriõiguslik piraatlus, sh internetipiraatlus; mereröövimine on mingis teises artiklis.'' ==Proosa== * See, et on olemas autoriõigus ehk raamistik, mis organiseerib meelelahutustööstuse tarneahelat, on igati okei. See ei ole iseenesest halb. Aga see autoriõiguse süsteem, mis meil praegu on, ei ole mu meelest eriti hea. Üks asi, mis teeb selle halvaks, on näiteks piraatluse käsitus: olukord, kui tavakodanik v...')
  • 21:315. mai 2024, kell 21:31Loovtöötaja (ajal | muuda) ‎[864 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Järeltulijatele maksmine on üks asi, aga kui tahta loovisikuid päriselt aidata, siis tuleks luua autoriõigus, mis aegub kiiremini – pole vaja autoriõigust, mis kestab kaua ja hõlmab järjest rohkemaid aspekte, vaid just vastupidi. Autoriõiguse täielik aegumine näiteks kümne aastaga tooks loovtöötajate taskutesse kümneid, kui mitte sadu miljardeid dollareid. See annaks loovisikutele võimaluse uuesti läbi rääkida ja omale paremad ting...')
  • 21:315. mai 2024, kell 21:31Loovtöö (ajal | muuda) ‎[845 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üks kõige jaburamaid asju autoriõiguse juures on see, et süsteem kohtleb igasugust loovtööd samaväärsena. "Me loome spetsiaalsed õigused nii neile, kes mõtlevad välja kudumismustreid, kui ka neile, kes kirjutavad romaane või teadusartikleid, neile, kes mõtlevad välja ristsõnu, salvestavad poplaule või lähevad džunglisse ja lindistavad konnahääli! Kõigil neil inimestel on kindlasti vaja täpselt samu õigusi!" See on jama...')
  • 21:305. mai 2024, kell 21:30Superman (ajal | muuda) ‎[1251 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Muide, kui jutt juba Supermani peale läks … Supermani mõtlesid välja vägagi minu inimesed: kaks juudi noormeest Torontost. Neile maksti selle eest täpselt üks kord. Palgatšeki teisel küljel seisis: "Selle tšeki allkirjastamisega loovutan ma kõik õigused oma tööle." Mõlemad Supermani loojad surid vaesuses. :Aga mis siis, kui autoriõigus oleks kehtinud näiteks 15 aastat? Supermanist oleks saanud avalik omand üsna kähku ning tema...')
  • 21:195. mai 2024, kell 21:19Sordiaretus (ajal | muuda) ‎[1506 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõt...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18Intonatsioon (ajal | muuda) ‎[1087 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõt...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18Eksmatrikuleerimine (ajal | muuda) ‎[1131 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ajaloo-keeleteaduskonnas õppisid neljakümnendate aastate lõpus sellised tulevased suured humanitaarid nagu Ain Kaalep, Lennart Meri, Eno Raud, Valmen Hallap ja teised. Nad moodustasid sõprusringi "Must Käsi", mille kokkusaamistel vaieldi ja lauldi. Ain Kaalep mäletab, et tollane Tallinna Konservatooriumi üliõpilane Eino Tamberg lõi ühel sõprusringi kokkusaamisel gregoriaani koraalile sarnaneva meloodia Horatiuse oodile '...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18Ahja jõgi (ajal | muuda) ‎[983 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Maikuu alguspäevil hakkab siin õitsema toomingas. Ta moodustab kaugelt vaadates Ahja kaldail justkui valge müüri. On väga imeline, hullutav ja erutav tunne kõndida toomingamüüri all. Püüan igal aastal sel ajal siin olla. Käin mitu korda päevas valge müüri uimastavas lõhnapilves, meelitan siia oma armsaid ligimesi. Kaks nädalat toomingate õitseaega olen täielikult nende kütkes. Kui valge müür kaob, lõpeb...')
  • 21:185. mai 2024, kell 21:18Taimõr (ajal | muuda) ‎[1513 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * 1966. aastal olin ekspeditsioonil arktilisel Taimõril. Seal kogesin erakordse selgusega, kuidas loodus loob muusikat. Bõrranga eelmäestikust saab alguse Tareja jõgi, mis on sealsetesse lubjakividesse murdnud sügava kanjoni. Järsu seinana langevad kaljud peaaegu liikumatusse jõkke. Miljoneid aastaid tagasi tegutsenud ülijõud on kanjoniseintele loonud hallidest karedatest pindadest, valgetest siledatest hulknurkadest ja pikkadest, roosadest...')
  • 21:175. mai 2024, kell 21:17Kanjon (ajal | muuda) ‎[1504 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * 1966. aastal olin ekspeditsioonil arktilisel Taimõril. Seal kogesin erakordse selgusega, kuidas loodus loob muusikat. Bõrranga eelmäestikust saab alguse Tareja jõgi, mis on sealsetesse lubjakividesse murdnud sügava kanjoni. Järsu seinana langevad kaljud peaaegu liikumatusse jõkke. Miljoneid aastaid tagasi tegutsenud ülijõud on kanjoniseintele loonud hallidest karedatest pindadest, valgetest siledatest hulknurkadest ja pikkadest, roosadest...')
  • 21:175. mai 2024, kell 21:17Lõssenkism (ajal | muuda) ‎[1547 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Dotsent Oleg Mihhailov - lõssenkist, kaval keerutaja - tuli Tartu Ülikooli 1951. aastal rektor Feodor Klementi kutsel "Nõukogude Eesti bioloogiat tugevdama". Varsti selgus, et Klementil oli tema kutsumiseks ka teine põhjus - nimelt oli Mihhailov, nagu rektorgi, fanaatiline filatelist. Loenguid pidas Mihhailov vene keeles, eksamitel vastata lubas suureliselt ka eesti keeles, teeseldes, et on selle juba ära õppinud. Seetõttu oli talle eks...')
  • 21:175. mai 2024, kell 21:17Avaldus (ajal | muuda) ‎[1501 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Nämmutasin, mis ma nämmutasin, aga avaldus oli varsti (1960) laual: "Tahan kaasa aidata kommunistliku ühiskonna ülesehitamisele..." jne. Õnneks oli sel lambalikul alistumisel ka poolhumoorikas külg, muidu oleks asi päris nutune olnud. Nimelt oli mu üheks soovitajaks parteisse astumisel ei keegi muu kui... Erast Parmasto! Ta kirjutas soovituse ehterastliku irooniaga, nii et võta või tõsiselt ja pane partei ü...')
  • 18:585. mai 2024, kell 18:58Konduktor (ajal | muuda) ‎[966 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kord sõitsin rongis, olin mõttes. Rong peatub, üks kena noormees koputab aknale ja kutsub mind välja. Ma mõtlesin, et kas tal häbi ei ole, vaadaku mulle otsa, ma ei ole ju kaheksateist, ta võiks mu poeg olla. Aga ta jälle koputab ja kutsub. Ma ei teadnud mida teha, kas näidata keelt... mis ta siis koputab! Järsku enam ei koputanud, ma jäin rahule, et nüüd läks minema. Siis aga tuleb konduktor ja ütleb, et rong enam kaugemale...')
  • 18:585. mai 2024, kell 18:58Maiparaad (ajal | muuda) ‎[974 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * ''Sinu sünnipäeval, 1. mail on tavakohaselt lahtised uksed. Paljud sõbrad ja kolleegid pärast mairongkäiku ei mõistagi mujale minna kui Kivimäele Lauliku tänavale.'' :See on väga meeldiv, ma ei saagi seda muuta. Ka edaspidi jääb samuti — ikka lahtiste uste päev. Traditsioon on kestnud väga palju aastaid. Isegi kui olin Leningradis, ootasid nad mind selleks päevaks koju. Ma siiski ei sõitnud, aga pidu toimus ikka, Laks pida...')
  • 18:575. mai 2024, kell 18:57Lahtiste uste päev (ajal | muuda) ‎[970 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * ''Sinu sünnipäeval, 1. mail on tavakohaselt lahtised uksed. Paljud sõbrad ja kolleegid pärast mairongkäiku ei mõistagi mujale minna kui Kivimäele Lauliku tänavale.'' :See on väga meeldiv, ma ei saagi seda muuta. Ka edaspidi jääb samuti — ikka lahtiste uste päev. Traditsioon on kestnud väga palju aastaid. Isegi kui olin Leningradis, ootasid nad mind selleks päevaks koju. Ma siiski ei sõitnud, aga pidu toimus ikka, Laks pida...')
  • 18:575. mai 2024, kell 18:57Fuetee (ajal | muuda) ‎[1894 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kord pidin ootamatult "Tiinas" Mari osa tegema. Aime Leisil oli esietendus ja teised Marid (Ülle Ulla, Yvonne Raksnevitš) olid tema Tiina kõrval liiga pikad. Olin osa peäl, aga millegipärast polnud veel teinud. Teatris arvestati minu kui karaktertantsijaga ja ei antud isegi varvaskingi. Mõtlesin skandaali teha. Helmi Puur soovitas ikka ära tantsida. Tulin koju, rääkisin mehele ja lootsin toetust saada. Ta kuulas mu ära ja palus k...')
  • 18:565. mai 2024, kell 18:56Viru hotell (ajal | muuda) ‎[766 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Varieteetööga hakkasin taas tegelema, kui avati "Viru" hotell. Appi organiseerima ja lavastajaks tuli Endrik Kerge, heliloojaks Gennadi Taniel ja kunstnikuks Aime Unt. Esialgu me tasu ei saanud, õppisime pool aastat, teadmata, kas see läheb või ei. Endrik tegi libreto, ta oli juba siis näitejuhi kalduvustega, mina improviseerisin, tema valis, mida jätta, mida mitte. Kahekesi oli väga tore töötada. (lk 11) * Inge Põder, intervjuu...')
  • 18:555. mai 2024, kell 18:55Repetiitor (ajal | muuda) ‎[684 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Siis läksin Leningradi ''Music Hall''<nowiki>'</nowiki>i repetiitoriks ja töötasin seal mõned aastad. Eino Baskin rääkis, et ''Music Hall''<nowiki>'</nowiki>i tüdrukud kutsusid mind Kobraks, ju sellepärast, et panin neile kõva mahvi peale. Vastasin talle: see on tore, kobra on ikkagi kõrgem kategooria, mitte lihtsalt uss! (lk 10) * Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186931 "Vast...')
  • 18:555. mai 2024, kell 18:55Võistlustants (ajal | muuda) ‎[1532 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Esimene sõjajärgne varietee oli "Astorias", sellega alustas akrobaat Enn Loo. Kava oli divertismentlik, kirev, materjali tal palju ei olnud. Siis jätkasin mina samaga, aga jõude oli mul rohkem, agiteerisin "Estoniast" häid professionaalseid tantsijaid, keda huvitas varieteežanr. Palju pahandust oli seepärast, et arvati, et kõrge kunstilise tasemega tantsijaid ei kõlba kõrtsi tööle panna. Kollektiiv oli tore. Tol ajal pidi igaüks ise kost...')
  • 18:545. mai 2024, kell 18:54Kabaree (ajal | muuda) ‎[3377 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Pool üksteist... Juba jälle olen valmis liiga vara. Semu Brague, kes mulle miimikarjääri algusaegadel toeks on olnud, heidab mulle seda alalõpmata ette talle omases mahlakas keeles: :"Va tantsijahakatis sihuke! Sul oleks nagu tuli sealsamuses kohas. Kui sind kuulata, peaksime end grimmiga möslama juba pool kaheksa, õhtuoodet mugides..." :Kolm aastat teatris ja kabarees pole mind selle koha pealt kriipsugi muutnud, olen ikka v...')
  • 18:475. mai 2024, kell 18:47Soojendus (ajal | muuda) ‎[1762 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Bahtšisarai purskkaevu" tegi põhiliselt noortekoosseis, aga kord pidin ma ootamatult tantsima. Orkestriproovi ei antud, oli klaveriga lavaproov koos trupiga. Loomulikult olin närvis. Teen laval soendust, kui tuleb minu juurde Rein Ranniku: "Mida sa siis nüüd siin nii hirmsasti teed?" Ma palun, et mingu ära, teen end soojaks, olen närvis ja ärgu minuga parem rääkigu. "No kuule, mida sa siis endast kujutad?" "Kas ma sulle ei meeldi?" "Mee...')
  • 18:475. mai 2024, kell 18:47Lavaproov (ajal | muuda) ‎[1066 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Bahtšisarai purskkaevu" tegi põhiliselt noortekoosseis, aga kord pidin ma ootamatult tantsima. Orkestriproovi ei antud, oli klaveriga lavaproov koos trupiga. Loomulikult olin närvis. Teen laval soendust, kui tuleb minu juurde Rein Ranniku: "Mida sa siis nüüd siin nii hirmsasti teed?" Ma palun, et mingu ära, teen end soojaks, olen närvis ja ärgu minuga parem rääkigu. "No kuule, mida sa siis endast kujutad?" "Kas ma sulle ei meeldi?" "Mee...')
  • 18:465. mai 2024, kell 18:46Šeflus (ajal | muuda) ‎[786 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Šefluse alla võtsin Helmi Puuri. See laps oli väga andekas, väga lihtne, hirmus aus oma töös. Ma natukene kartsin, sest ta ei näinud kusagil halba, arvas, et ümberringi on kõik sama ausad ja kaunid. Keegi ei olnud teda veel tantsimas näinud, kui juba käis jutt, et ta ei ole midagi erilist. Nad töötasid Vladimir Burmeistriga kahekesi. Kui Helmi Puur ükskord kollektiivi ette astus, lõi ta kõiki pahviks. (lk 9) ** In...')
  • 18:445. mai 2024, kell 18:44Priimabaleriin (ajal | muuda) ‎[1368 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * ''1953. aastal tuli teatrisse Koreograafiakooli esimene lend. Kuidas nad balletikollektiivi lülitusid ja kuidas sina neid vastu võtsid?'' :Nad tundusid mulle kaunitena ja andekatena, eriti kaks — Helmi Puur ja Ülle Ulla — olid mulle väga südamelähedased. Lähenema hakkas "Luikede järve" lavastamine. Olin rõõmus, et on leitud Luik ja mina saan lahti lüürilistest osadest, mida ma vaikselt eneses nii vihkasin. Lõpuks oli meil priimaba...')
  • 18:435. mai 2024, kell 18:43Tänavapilt (ajal | muuda) ‎[803 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üldine tänavapilt on vilets. Inimesed käivad väga lohakalt. Nad vist ei mõtlegi, kui oluline see on, kuidas kõnnid. Inimeste jälgimine on mulle omamoodi spordiks saanud. Rongis sõites vaatan, mida ta võiks mõelda, kuidas ta istub, miks ta niiviisi istub, ta peaks ilusasti istuma. Paljud teavad, et ma seda teen. Ülle Ulla tütar Ulla räägib praegugi, et kui ta mind näeb, tuleb meelde "aabitsa kukk" ja kohe läheb selg sirgeks...')
  • 18:415. mai 2024, kell 18:41Jälgimine (ajal | muuda) ‎[1544 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üldine tänavapilt on vilets. Inimesed käivad väga lohakalt. Nad vist ei mõtlegi, kui oluline see on, kuidas kõnnid. Inimeste jälgimine on mulle omamoodi spordiks saanud. Rongis sõites vaatan, mida ta võiks mõelda, kuidas ta istub, miks ta niiviisi istub, ta peaks ilusasti istuma. Paljud teavad, et ma seda teen. Ülle Ulla tütar Ulla räägib praegugi, et kui ta mind näeb, tuleb meelde "aabitsa kukk" ja kohe läheb selg sirgeks...')
  • 18:405. mai 2024, kell 18:40Breiktants (ajal | muuda) ‎[672 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tänapäeval ei piisa sellest, kui käid kord üle lava! Harrastatakse ju aeroobikat ja ''break''<nowiki>'</nowiki>i, see tuleb inimestele ainult kasuks. Ega igaühest pea saama näitlejat või tantsijat, aga see arendab liikuvust, elastsust ja vastupidavust, mis on elus ka väga oluline, laval peab seda aga veelgi rohkem olema. (lk 8) ** Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186931 "Vastab Inge...')
  • 18:395. mai 2024, kell 18:39Aeroobika (ajal | muuda) ‎[683 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tänapäeval ei piisa sellest, kui käid kord üle lava! Harrastatakse ju aeroobikat ja ''break''<nowiki>'</nowiki>i, see tuleb inimestele ainult kasuks. Ega igaühest pea saama näitlejat või tantsijat, aga see arendab liikuvust, elastsust ja vastupidavust, mis on elus ka väga oluline, laval peab seda aga veelgi rohkem olema. (lk 8) * Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186931 "Va...')
  • 18:385. mai 2024, kell 18:38Hongkong (ajal | muuda) ‎[1697 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kapten palus ühel pardal viibival kirikuõpetajal kord pühapäeval jumalateenistuse korraldada. Mees tegigi seda ja esitas Hongkongi jõudes arve kahele naelale! Ta ütles, et nautis puhkust ega kavatsenud sel ajal tasuta töötada! Kompanii maksis, aga hoiatas ohvitsere, et nad ei laseks pärast seda õpetajatel teenistust pidada enne, kui teavad nende hinda. (lk 101) * Räägitakse, et Hongkongis ei jää inimesed vanaks. Nende noorusl...')
  • 18:365. mai 2024, kell 18:36Menu (ajal | muuda) ‎[569 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * ''Kas välismaal oli Tamara Becki trupi etendustel menu?'' :Oli küll. Kuigi vahel oli ühes linnaservas edu, teises vile. Itaalias on nii temperamentne publik, et kunagi ei tea, kas sa talle meeldid või vilistab su välja. (lk 7) * Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186931 "Vastab Inge Põder"], Teater. Muusika. Kino 1/1987, lk 4-12 Kategooria:Ühiskond Kategooria:Piltide lisamist oot...')
  • 18:365. mai 2024, kell 18:36Karaktertants (ajal | muuda) ‎[928 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * ''Tantsu õppisid sa Tamara Becki stuudios. Millise kooli see andis?'' :Aluseks oli klassikalise balleti treening. Meile õpetati klassikat, karaktertantsu, isegi akrobaatikat, seal pidi kõike oskama. Õpetus käis vene keeles, mina sellest hästi aru ei saanud. Tamara Beck hüüdis mind "Umoraks", siis ei saanud aru, miks, nüüd ma tean, mis see sõna tähendab. Kui ma midagi tantsisin ja sammud meelest ära läksid, improviseerimine|...')
  • 18:355. mai 2024, kell 18:35Ebameeldivus (ajal | muuda) ‎[733 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Eks ebameeldivusi ole ka olnud, teater pole ainult rõõmu koht, siin on ka pisaraid... Olen aga selline natuur, et kunagi eriti kurvaks ei jää. Ma lähen sisemiselt tigedaks, tekib trots ja tuleb jonn — ma teile veel näitan... Ei tea, kas see on eestlasele omane või tuleb sellest, et olen sündinud 1. mail 1917 — igatahes võitlusvaimu on mul palju. (lk 7) ** Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, [...')
  • 18:335. mai 2024, kell 18:331917 (ajal | muuda) ‎[733 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Eks ebameeldivusi ole ka olnud, teater pole ainult rõõmu koht, siin on ka pisaraid... Olen aga selline natuur, et kunagi eriti kurvaks ei jää. Ma lähen sisemiselt tigedaks, tekib trots ja tuleb jonn — ma teile veel näitan... Ei tea, kas see on eestlasele omane või tuleb sellest, et olen sündinud 1. mail 1917 — igatahes võitlusvaimu on mul palju. (lk 7) ** Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, [...')
  • 18:315. mai 2024, kell 18:311. mai (ajal | muuda) ‎[1382 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * ''Sinu sünnipäeval, 1. mail on tavakohaselt lahtised uksed. Paljud sõbrad ja kolleegid pärast mairongkäiku ei mõistagi mujale minna kui Kivimäele Lauliku tänavale.'' :See on väga meeldiv, ma ei saagi seda muuta. Ka edaspidi jääb samuti — ikka lahtiste uste päev. Traditsioon on kestnud väga palju aastaid. Isegi kui olin Leningradis, ootasid nad mind selleks päevaks koju. Ma siiski ei sõitnud, aga pidu toimus ikka, Laks pida...')
  • 18:305. mai 2024, kell 18:30Stepptants (ajal | muuda) ‎[2104 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * ''Praegu sa tegeled ise ka tulevaste näitlejatega. Mida sa neile õpetad?'' :Steppi, see on populaarne ja nad tahavad väga. Mulle tundub, nad arvavad, et see on lihtne. Kuid seda on väga raske õppida, selle taga on tohutu treening, pidev harjutamine. Peale selle peab olema hea rütmitunne, musikaalsusest rääkimata. Mina harjutasin iga päev kolm tundi koos akrobaatikaga, see oli vaevarikas, aga andis ka tulemusi. (lk 5) * Alles hiljuti näid...')
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | ) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)