Kollane

Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel. "Eesti keele seletav sõnaraamat" defineerib kollast värvust selle värvusega objektide järgi nagu võilille õied, sidrun või õled. Sõna kollane kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka.

Proosa

Kui Vanaisa oli selle karistuse täide saatnud, näeb ta üht hilpharakat oksalt oksale lendamas, kes oma ilusat ülikonda laseb päikesepaistes läikida ja oma muretut laulukest vilistab. "Kehkenpüks vihmakass," hüüab ta temale, "kas sul pole midagi muud teha kui eputada?" — "Vanamees," ütles see, "töö on must, ega mina või oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha, — mis sa ise selle kohta ütleksid?"
- Friedrich Robert Faehlmann, "Emajõe sünd", rmt: "Müütilised muistendid". Tallinn: Eesti Raamat, 1979

Aga need sõnad, mis mõistatuslik Ahab oma tiigerkollasele meeskonnale ütles, on siinkohal parem vahele jätta, sest teie elate evangeeliumiriigi õndsa valguse paistel. (lk 254)
Pingne ängistav hääletus sirutas kõiksust haarava kollase lootusena aegamööda ning vagusi oma mõõtmatud õielehed üle merepinna. (lk 344)
- Herman Melville "Moby Dick ehk Valge Vaal", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974

Mida kõneledagi käteparkimisest magusate lepakoortega ning kahetsusest, et see värv ei püsinud. Aga ilusamaks ühtki kollast mu süda vist ei tunnista lepaurbade kollasest, kuigi kurkumakollane on väga kena ja vägev toon, kuigi kollane madar on väga ilus ja paljude õitegi kollane. Ja siiski, kui keegi sunniks mu maalima sellele, mõnel õigel päeval õhuski hõljuvale kollasele lähima tooni, vaevalt ma tabaksin tema. Säärased asjad peavad olema võrdlemisi ükskõiksed meeldejäämaks. Sündmused püsivad, tunded säilivad kuidagi, aga nägemise- või kuulmisemuljed - see on lootusetu. Minuga vähemalt. Mida rohkem tahan pidada meeles, seda kindlamini unustan. Ja ometi, unenägudes on kõik mul meeles, koguni lepaurbade kollane täie selgusega. Saan ju küll teda ilmsigi peaaegu kujutella, aga see kollane lainetab ja virvendab segamini mitmete muudega. Unes on ta ainult see ning võimatu eksida mõne teise juurde.
- Uku Masing, "Mälestusi taimedest", Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 58

Viisteist päevalille, mõni täies õies, mõni juba närtsimas. Kollane ookrini ulatuval kollasel pigmendil. Kollane savivaas, mida kaunistas üle keskkoha tõmmatud täiendvärvi sinine joon. Originaali oli maalinud üks maailma kõige üksildasemaid mehi. Aga see oli maalitud pöörases optimismi- ja tänulikkuse- ja lootusehoos. Kollase värvi transtsendentse jõu pühitsemiseks.
- Sarah Winman, "Plekkmees", tlk Mirjam Parve, 2019, lk 74

Film

Punane, sinine ja roheline värv on reaalsed. Kollane värv on müstiline kogemus, mis on kõigile ühine.
- Film "Rosencrantz ja Guildenstern on surnud", 1990 (stsenarist Tom Stoppard)

Luule

Tihane lendab mu aknale:
kaela alt valge, kõht kollane,
nokib, nokitab, vaatab targasti
sisse — tihase viis on see —
kaela alt valge, kõht kollane!

Juhan Liiv, "Talvine tihane" kogus "Juhan Liivi luuletused" (1910)

Kuldkollane on park, kuldkollane on süda.
Kaks sammu kuldsen kadumisen.
Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda,
kaks käijat kuldsen kadumisen.
/---/
Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti
tuul, kuldseid liblikaid me pääle.
Kuldkollane on tee, koldkuldseid puistab lehti
tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle?

Henrik Visnapuu, "Kuues kiri Ingile. Kuldkollane laul", 1919

See on laul viimsest kohtumisest.
Ma vaatasin pimedat maja.
Ainult magamistoas põlesid küünlad
ükskõikselt kollase leegiga.

Anna Ahmatova, "Laul viimsest kohtumisest"

Õhtute tolm on tõepoolest kollane.
          Kollane nagu unenäomaastiku kuu.
             Kollane nagu liiv, milles lebavad uppunud.
                Kollane nagu rõõm, mis puhkeb ootamata ja kaob
                siis, kui ta järele kõige rohkem tarvidust tuntakse.
          Kriiskavkollane nagu koletisemöire paljaste kaljude
                                              teravail tippudel.
          Lenduvkollane nagu linnumelanhoolia lõbusalt turtsuvate
                                             tuulepuhangute taustal.
    Veel kollasem võib olla ainult ehk mälu, mil pole määra,
                      ja mõistus, mil pole mõõtmeid.

                Õhtute hiidkollane tolm.
                Õhtute riivkollane tolm.
                Õhtute viivkollane tolm.

Artur Alliksaar, "Õhtute kollane tolm", rmt: "Päikesepillaja" (1997, 3. trükk), lk 368

Sügis on tume ja sügis on sügav,
temas ei olegi kohatuid rõõme.
Suvised rajad on vajunud lõdvaks,
sügise kollasest valgus käib läbi.

Aivo Lõhmus "Sügissonett Elele", TRÜ 3. detsember 1971, nr 35, lk 4

Ah, kui kollane ümber on kõik!
Seinas tiksutab toonesepp.
Aknast valendab põllulõik,
kollane, ootab just sirpi
Kraavipervel roostetab lepp.

Bernard Kangro, "Põllumehe surm", rmt: "Kojukutsuv hääl", 2000, lk 34

Teisest aegilmast siia sadand
tumm kollane päikeselaik
läbi võrade – vastu südant
jälle koputab merevaik
...
ainult valgus vaigusse tardund
üks tere- ja hüvastipilk
ja meel mis on ikka sust hardund
liiva kadunud kuldne tilk

Jaan Kaplinski, "Tule tagasi metasekvoia" kogust "Tule tagasi, helmemänd", 1984, lk 6

Muretult vilistav peoleo,
krääksatav vihmakass -
tema kutsuski vihmad siia,
tema tunneb vihmade keelt.
Vaatab mind kaseladvast,
kuidas ma sorin mullas,
sobitan kollaseid peiulilli peenrasse.
Väiksed abitud helerohelised taimed,
veel ilma õieta, nähes õiest vaid und...
Kollane vihmakass ja kollane õieulm,
kollane päike seal kusagil pilve sees peidus
kollane nokk täis siplevat ussipundart -
kuldnokk upitab end poegade poole.
Vihm tulebki.

Berit Petolai, "Tänase päeva ootamised" kogus "Meoma ümisevad tuuled" (2019), lk 38

Välislingid