Mine sisu juurde

Mees ja naine

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Naine ja mees)
Harald Slott-Møller, "Primavera" (1909)
Emma Minnie Boyd, "Interjöör figuuridega" (1875)
Mirit Ben Nun, "Mees ja naine" (2008)

Tsitaadid naise, mehe ja nende võrdluse kohta.

Piibel

[muuda]

Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
Ja Aadam ütles:

"See on nüüd luu minu luust
ja liha minu lihast.
Teda peab hüütama mehe naiseks,
sest ta on mehest võetud!"

Koraan

[muuda]
  • Mehed kannavad hoolt (oma) naiste eest, sest Jumal on andnud ühtedele inimestele eelise teiste ees, ja ka seetõttu, et mehed kulutavad oma vara (naiste ülal pidamiseks). Vooruslikud naised on allaheitlikud ja hoiavad oma väärikust, mida Jumal käskis hoida. Naisi, kelle ustavuses teie ei ole kindlad, tuleb esialgu manitseda, seejärel neist voodis eemale hoida ja viimaks ka nuhelda. Kui nad sõna kuulavad, siis ärge tehke neile liiga. Tõesti, Jumal on ülev ja suur.
  • 4:34
  • Ent need, kes teevad head, on nad siis mehed või naised, ja on lisaks ka usklikud, lähevad paradiisi ja nendele ei tehta ülekohut datlikivi kriipsugi võrra.
    • 4:124

Proosa

[muuda]
  • Naises on koos palju häid omadusi: Issanda õnnistus, järglased, asjatundlikkus, need on kõik nii suured annid, et võiksid mõnegi mehe laiaks litsuda. Kujutage ette, et naissugu poleks olemas! Maja ja kõik mis majapidamisse kuulub variseks kokku, riigid ja kogudused hukkuksid. Seega ei või maailm püsida naisteta, isegi kui mehed lapsi ilmale tuua võiksid. (nr 1006)
    • Martin Luther, "Lauakõned", valinud ja saksa keelest tõlkinud Vallo Ehasalu, Tallinn 2017, lk 204


  • Kas saaksime rääkida naiste võimust, kui ei oleks meeste edevust? (lk 14)
  • Mees, kes tunneb vestluses oma naisega, et too suudab teda seljatada, hakkab otsekohe naisest üle karjuma. Ta tahab ja suudab tõestada, et mängib alati esimest viiulit, isegi kui mängib valesti. (lk 18)
  • Mehe süütust nimetatakse auks; naise au nimetatakse süütuseks. (lk 31)
  • Naine, kes ei suuda oma meest mõjutada, on hani. Naine, kes teda mõjutada ei taha, on pühak. (lk 32)


  • Oh teie uhke sugu, mehed, kes teie nõrku eksiteele veate ja siis ise veel — irvitate! Oh teie variserid, kes eksinud naisterahva peale põlates vaatate, keda teie ise olete eksitanud! Oh teie kivisüdamed, kes kohut mõistate süüdlase peale, keda teie ise olete süüle avatlenud! Oh teie silmateenrid, kes au sees hiilgate, kuna need, kelle õnnetuse sünnitajad te olete, põrmu sees roomavad. [---] Imeline suguvaheline vahetegemine, kus mehele kõik on lubatud, naine üksi kannatajaks jäetud!


  • 3. Mõnigi kord võtavad naisautorid varjunimeks mehenime (pseudoandronüüm). Seda tehti rohkem noil aegadel, kui naise avalikku esinemist kirjanduses peeti sobimatuks. Meil esines esimene naisautor alles 90 aastat tagasi, millal seda vajadust enam polnud, nii et meie Lydia Jannsen ei tarvitsenud varjunimeks mehenime valida. Aga ka muudel motiividel pole meie naisautorid just tihti mehenime kasutanud. Mõni näide: Hans = Anna Haava, Heiti Lehtme = Alide Ertel, Juhani Tervapää = H. Vuolijoki, Felix Tuli = H. Vuolijoki, Indrek Paas = K. Sang-Merilaas. Seevastu maailmakirjanduses kohtame rohkem mehenimesid, mille taga peitub naine, nende hulgas maailmakuulsaid nimesid, nagu George Sand = Armandine Aurore Lucile Dupin, George Eliot = Mary Ann Evans.
4. Hoopis sagedasem on vastupidine nähtus, et mehed varjavad endid naisenimede taha (pseudogünüüm) . Mõned näited tõime juba eespool. Neile lisaks: Signe Algaja = O. H. Münther, Silvia = O. H. Münther, Mari = Jakob Liiv, Anni Paluoja = J. Vahtra, Liidi = M. Pukits, Tiibuse Mari — A. Kitzberg, Tiiu Tasane = E. Vilde, Alide Voodela = J. P. Sõggel. (lk 154)
  • August Palm, "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156


  • Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu sõda on iga tõelise naise silmis tülgastav - ja absurdne.


  • Mehed tegutsevad ja naised esinevad. Mehed vaatavad naisi. Naised vaatavad, kuidas neid vaadatakse. See mitte ainult ei määra enamiku meeste ja naiste vahelisi suhteid, vaid ka seda kuidas naised endasse suhtuvad.
    • John Berger, "Ways of Seeing" [1972], London 1990, lk 47


  • Meie veri on suuremalt jaolt soolane vesi, me vajame ikka veel soolalahust (soolast vett), et silmi pesta või kontaktläätsi ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste tupe "kalalõhna". Õigupoolest läks Freudi jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi ürgookeani - kindla peale on see teooria omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud.


  • Stereotüübiks on Igavene Naiselikkus. Ta on Seksuaalne Objekt, mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse sugu. Tema väärtusi tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab. Kõik, millele Ta peab kaasa aitama, on Tema olemasolu. Ta ei pea kuskile jõudma, kuna Tema ongi auhind saavutuste eest. Ta ei pea kunagi andma positiivseid tõendeid oma moraalse palge kohta, kuna selle väärtuslikkust eeldatakse Tema armsusest ja passiivsusest. Kui Tema juurest kunagi leitaks mõni mees, kel pole selleks õigust, ei karistataks mitte Teda, kuna Tema on moraalselt neutraalne. Asi on lihtsalt mehelikus võistluses. Süütult võib Ta mehi hullumise ja sõjani viia. Mida enam muresid Ta suudab põhjustada, seda enam Tema aktsiad tõusevad. Keegi ei taha tüdrukut, kelle ilust ei saa aru keegi teine peale mehe enda. Ja nii tervitavadki mehed stereotüüpi, kuna see suunab nende maitse kuskile üldiselt tunnustatud väärtuste piirkonda. Kuigi nad võivad protesteerida, sest mõned selle aspektid ei vasta nende fetišitele. Enamik fetišeid muidugi mahub stereotüübi variatiivsuspiirkonda. Jalgu hindav mees järgneb miniseelikutele, rindu ihaldav mees saab julgustust läbipaistvaist pluusidest ja avaratest kaelustest, kuigi mees, kellele meeldivad paksud naised, võib tunda end sunnituna neid salaja nautima.
  • Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad fotograafid: Tema peab oma abikaasa filmiesilinastusele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust.
  • Niisiis, mis on kogu selle jutu iva? Võib-olla ei suutnud ma seda selgeks teha. Võib-olla minul ei ole meeldivat naeratust, häid hambaid, keni rindu, pikki jalgu, seksikat häält. Võibolla ma ei tea, kuidas peab meestega ringi käima ja oma turuväärtust tõsta, nii et naiselikkusest tulenevad hüvitised mulle kasuks tuleksid. Aga - äkki on mul kõrini maskeraadist? Mul on süda paha igavese nooruse teesklemisest. Mul on paha oma isikliku intellekti, omaenda tahte, omaenda soo mahasalgamisest. Mind paneb iiveldama maailma vaatamine läbi võltsripsmete; mul on kõrini sellest, et ma ei saa oma kaela vabalt liigutada, et ma kardan vihma, tuult, või liiga jõulist tantsimist, sest ma võin ju oma lakki täis lokikesed läbi higistada. Mul on kõrini viibimisest Daamide Toas. Mul on kõrini teesklemisest, et kogu mu tähelepanu on hõivanud mingite alpide ennasttäis meeste arvamusavaldused.
    • Germaine Greer, "Stereotüüp", tlk Maris Müürsepp, rmt: "VTK-raamat", Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970)


  • Naise nauding ei sõltu peenise kohaolekust tupes; mehe oma ka mitte. (lk 95)
  • Mehed pole ikka veel aru saanud, et kui naistel lastakse teha nii palju tööd nii vähese tasu eest, muutub mees majapidamises mitte vajalikuks, vaid kulukaks luksusesemeks.
    • Germaine Greer, "The Whole Woman", Doubleday, 1999, lk 136


  • [Ruth Nibsmith:] "Mõni meie parim agent on väga paha poiss, Frank, ja mõni kõige hullem on Hominterni liige, tead küll — homoseksualistide suur rahvusvaheline vennaskond. Kujuta ette, et peaksid üles andma kellegi, kellega oled maganud! Aga seda tehakse tihti, ja minu arvates teevad mehed seda sagedamini kui naised. Õigupoolest peaks salateenistuses rohkem naisi olema: mehed on hirmsad vusserdajad. Naisterahvast võib usaldada, välja arvatud ehk armastuses, sest naised on oma teadmistele uhked, mehed aga on uhked sellele, mida nad rääkida saavad."


  • Me kõik alustame emaüsas ühesugustena. Meil, meil kõigil, on oma varaseimas unustuses looteveemeres hulpides sugunäärmed. Kui Y-kromosoom ei sööstaks mõnel meist sugunäärmete kallale tegutsema ega moodustaks munandeid, saaksid meist kõigist naised. Bioloogias on Esimese Moosese raamatu lugu ümber pööratud: Aadamast saab Aadam Eeva kaudu, mitte vastupidi. Mehed on naiste metafoorsed küljeluud, mitte naised meeste omad. Enamjaolt XX = munasarjad, XY = munandid. Tunnustatud vanakreeka arst Galenus uskus, et naiste suguelundid on meeste omade sissepoole pööratud versioon ja vastupidi - arvamus, mis kehtis sajandeid: "Pöörake naise omad väljapoole, pöörake nn-öelda sissepoole ja voltige pooleks mehe omad, ning te leiate neis mõlemas igas suhtes üht ja sama." Muidugi trumpas väljaspoolne sissepoolse iga kord üle. Sissepoolne oli raudselt kehvem. Ma ei oska öelda, miks täpselt. Väljapoolne on üsnagi haavatav, kui minu arvamust teada tahate. Õigupoolest on kastratsioonihirm päris loogiline. Kui mina oma reproduktiivorganeid väljaspool kannaksin, oleksin ka mina selle väikse õrna pakikese pärast kuramuse pabinas.


  • "Luulega?" Ben muigas jälle. "Luulega on küll täbarasti. Ma ei ole suur luulesõber."
"Arusaadav. Mehed ei loegi luuletusi samapalju kui naised."
Ben oli aus: "Ma ei loe üldse. Minu jaoks on luule igav."
"Igav? Nojah, võib tõesti igav olla," arutles Ines, "sest meeste hinges puudub sageli lüürika. Aga minul, tead Ben, minu hing on väga lüüriline."
"Lüüriline hing on kaunis," täiendas Ben, "teeb ka naise kauniks."
  • Helju Pets, "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 100


Luule

[muuda]

Mehed on naistest / roosid on Jupiterilt / naised on meestest / ma ei oska öelda kumb on pehmem, sinu huuled või see padi või lumi, mis õues graatsiliselt langeb


Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine,
iga rahuliku naise taga seisab mees,
kes ei astu üle tema piiride
...
nutmise taga tuleb naermine,
naermise taga tuleb nutmine,
iga nutmise taga naine tõuseb,
vaatab meest, kes seisab igavledes mere ääres
putka kõrval, millel kiri "šokolaad"
...
rahuliku mehe taga seisab naine,
kes ei astu üle tema piiride,
piiri taga ei ole sina enam sina,
sinu taga seisan mina,
mina taga seisab uus naine,
tema vastas uus mees.
Vaenuvahus mõlemad.

Draama

[muuda]

ARTUR: Kuule, maailma ajalugu on naiste, laste ja kunstnike brutaalse rõhumise ajalugu meeste poolt.
ALA: Sa ju ei armasta kunstnikke.
ARTUR: See ei puutu siia. Mehed ei salli kunstnikke, sest kunstnikud pole mehed. Paraku on just see kunstnikke alati naistele lähendanud. Esmajoones on just neile võõras nii au, loogika kui ka progressi mõiste — kõik, mida mehed on välja mõelnud. Alles palju hiljem ja pikapeale hakkas meessugu kahtlustama, et on olemas mitmetähenduslikkus, suhtelisus, mööduvus. Maailma illusoorsus. Just vastupidine sellele, mida mees oma raskejõustiklase kõva peaga oli algul välja mõelnud, ikka oma lipule kirjutanud ning sajandite vältel naistele, lastele ja kunstnikele peale sundinud: ainulisus, absoluutsus, loogilisus. Mõtles maailma välja oma näo ja kuju järgi. Leiutas loogika kaljukoopas, mõisamajapidamises, kooperatiivis. Ja pidades end perekonnapeaks ja isandaks, ei mõelnud ta oma kõrkuses kordagi sellele, et tema maailmavaade ehk ei pääsegi maksvusele. Oma agressiivset loomust järgides kuulutas ta oma arusaamad ainukehtivateks, üleüldisteks ning kohustuslikeks ja püüdis neid tugevama poolena alati nõrgematele peale sundida. Kui aga selgus, et naised mõtlevad teisiti, solvus ta ja nimetas neid rumalateks või ebaloogilisteks, mis meeste kõnepruugis tähendab üht ja sama. ALA: Aga sina? Kas sina ei ole mees?
ARTUR: Mina tõusen iseendast kõrgemale. Ma olen objektiivne.

Vanasõnad

[muuda]
  • Mida rohkem naine armastab oma meest, seda enam parandab ta tema puudusi, mida rohkem mees armastab oma naist, seda enam suurendab ta tema pahesid.

Vaata ka

[muuda]
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Mees_ja_naine&oldid=119679"