Märts

Märts ehk paastukuu on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu. Märtsis on 31 päeva, märtsile eelneb veebruar ja järgneb aprill.

Proosa

Aedniku sügis algab juba märtsis: esimesena õitsevad ära lumikellukesed.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 72

Märts on üks neid kuid, mida ta siin [Peterburis] ei salli, kõige hullem kuu. Vanaema Helene ütles ikka, et märtsis lahkub kõige rohkem inimesi, sest peale surmaheitluse peavad nad võitlema ka looduse ja lootusetusega, suveni on veel nii pikk maa.

"Mis lahkub? Kuhu nad lahkuvad?" küsis väike Stella vanaemalt. "Millest sa räägid?"

Ja vanaema vastas, armutult ja otse, nagu ta selliseid asju ütles: surmast, surmast räägin, märts on surmakuu.

Ja tal oli õigus, mõtleb täiskasvanud Stella nüüd, vanaema ise suri ka märtsis. Võib-olla ta rääkis algusest peale iseenda surmast.

Kai Aareleid, "Vaikne ookean", 2021, lk 9

Luule

Üks märtsihommik udune,
soos puude all hämarus.
Ja pooles ringis kaugele
käib metsa palistus.·

Ja väli kaetud lumega,
teed sulad, poriga.
Nii kaugele kui näed sa -
mets udu, sulaga.

Juhan Liiv, "Üks märtsihommik udune" kogus "Sinuga ja sinuta". Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat 1989, lk 77

Märts, kaame kooripoiss! Su vaadet
ei suuda elustada Botticelli,
sest keset viiulite hellitavat saadet
sa kuuled kähisevaid leinakelli.

Betti Alver, "Aasta" kogus "Tolm ja tuli", lk 41

Külm paugub vaid ja sammugi ei nihku –
seal variseb üks lumetäht mu pihku.

Ning laadis, kuidas liitub kant ja kant,
võib igavesi peitlilööke tunda –
see väike helbeke on kindel pant,
et meister valvab. Kuis ka talv ei unda,
ma tean, ma tean, mu ootav hing ei närtsi,
vaid näeb kord suurt ja lunastavat märtsi.

Betti Alver, "Talv" kogus "Tähetund", lk 65

Ju päike pani hangedele käe,
ja tuul toob pargist värskeid urvalõhnu.
Veel tammed tusas põrnitsevad mäel,
umbusus uudistavad märtsi õhku.

Kuid katused on juba päris julged,
nad päikest läigitavad plekist põsil,
mis paastusula verevrõõsaks mõsi,
ja harjult korstnaid uljalt taeva kulgeb.

Kersti Merilaas, "Eelkevad" kogus "Kuukressid" (1969), lk 7

Märts laia pintslilöögiga
teeb kevadest portree.
Talv armub kaunitarisse
ja seisab pildi ees.

Heljo Mänd, "Meistriteos", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 21

Torm, mis üha kallab rasketele
magnoolialehtedele märtsivihma
ja loobib rahet,

(kristalli helid sinu öises pesas
üllatavad sind, ja kulla helid,
mis sadestunud mahagonist laual
ja raamatute servil; ikka hõõgub
su silmalau all nagu merikarbis
üks suhkrutera)
välk, mis värvib valgeks
seinad ja puud ja üllatab neid selles
hetkigavikus, mis on marmormanna

Eugenio Montale, "Torm", tlk Paul-Eerik Rummo ja Aleksander Kurtna, Looming, 1976

ma pühitsesin seda päeva märtsis
nii täielikus toas et puudub võrdlus
on väga sageli kõik võrdlused nii valed
ja pole mõtet seda teades võrrelda

Juhan Viiding, "*** ma pühitsesin seda päeva märtsis" kogus "Käekäik" (1973), lk 56

Mäletan sõnu ja silmi
ja möödunud kevadet
ja kuidas su nahalt ja huultelt
korjasin keelega mett.

Jah, maasikaid mett ja veini
ja sõnu, mis mudases märtsis
viimaks jahtusid lõplikult ära.
Tõmban sinised linad sirgu,
viskan minema kohvipära.

Triinu Meres, "*Õhuke kuldne pilvekiht..." kogus "Lagunemine" (2009), lk 17

karge kevad kroolib läbi linna,
kärsad alles kärnas, kärsitult
avatakse õues mantlihõlmu
rääkimata veinipudeleist.

üks plahvatuslik plika möödub meist,
bordooreemiine sulnissuu-brünett,
suudleb toorest märtsi poolihuuli.
läägus värskus kohv kindzmarauli.

Eda Ahi, "Kevad Kiievis" kogus "Sõda ja rahutus" (2018), lk 14

Kirjandus

Thornton Wilder, "Märtsi iidid"

Välislingid