Mine sisu juurde

Raamat

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Raamatud)
Tundideraamat 15. sajandi algusest
Bernardino Licinio, "Mees missaraamatuga" (1524)
Adam Bernaert. Vanitas (u 1665)
Madeleine Hérault-Coypel, "Mehe portree" (u 1670)
David Teniers noorem (1610-1690), "Kassikontsert", s.d.
Elfriede Thum, "Vaikelu raamatutega" (u 1920)
Catherine M. Wood (1857-1939), "Vanad raamatud", s.d.
Marga Toppelius-Kiseleff (1862-1924), "Vaikelu raamatu ja priimulatega. s.d.
Marta Minujín, "Keelatud raamatute Parthenon" (Kassel, 2017. Installatsioon koosnes 100000 natsi-Saksamaal keelatud raamatust, millest valmistati Parthenoni mudel. Hiljem jagati raamatud soovijatele laiali. Foto: Olaf Kosinsky)
Hadar Gad, "Aga raamatud" (2020)


Raamat on kogum köidetud paberilehti, millele on trükitud sõnad ja pildid, või selle elektrooniline taaskehastus.

Piibel

[muuda]
  • Ja ma nägin troonil istuja paremas käes rullraamatut, täis kirjutatud seest ja väljast, kinni pandud seitsme pitseriga.
2 Ma nägin võimsat inglit, kes suure häälega kuulutas: "Kes on väärt avama seda raamatut ja lahti tegema selle pitsereid?"
3 Ning mitte ükski taevas ega maa peal ega maa all ei suutnud avada raamatut ega vaadata sinna sisse.
4 Ma nutsin kibedasti, et kedagi ei leitud väärt olevat avama seda raamatut ning vaatama sinna sisse.
5 Siis üks vanemaist ütles mulle: "Ära nuta! Ennäe, lõvi Juuda suguharust, Taaveti juur, tema on võitnud, tema võib avada raamatu ja selle seitse pitserit!"
6 Ja ma nägin trooni ja nelja olevuse ja vanemate keskel seismas Talle, kes oli otsekui tapetud ning kellel oli seitse sarve ja seitse silma - need on seitse Jumala vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.
7 Ja ta tuli ning võttis raamatu troonil istuja paremast käest.
8 Kui ta oli võtnud raamatu, siis need olevused ja need kakskümmend neli vanemat heitsid maha Talle ette, igaühel oli käes kannel ja kuldkausid täis suitsutusrohte - need on pühade palved.
9 Ning nad laulsid uut laulu:
"Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest
10 ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa."

Proosa

[muuda]
  • Kes tapab inimese, tapab jumalasarnase mõistusega olendi; aga see, kes hävitab hea raamatu, tapab mõistuse enda, tapab nagu eos Jumala enda võrdkuju.


  • Raamat on peegel, kui ahv sinna sisse vaatab, siis ei saa talle sealt ju apostel vastu vaadata.
    • Ein Buch ist ein Spiegel, aus dem kein Apostel herausgucken kann, wenn ein Affe hineinguckt.
    • Georg Lichtenberg, Sudelbücher Heft E (215), ilmunud väljaandes G. C. Lichtenberg. "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 50


  • On edevus arvata, et headest raamatutest ei ole mingit kasu; me kujutame endale ainult ette, et teistele ei ole Epiktetosest nii suurt kasu kui meile. (lk 12)
  • Kehvi kirjanikke tuleks tundma õppida enne, häid pärast nende raamatute lugemist, et andestada esimestele nende raamatuid, ja teisi nende raamatutele. (lk 38)
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme", tlk Krista Räni, LR 36/2004


  • Kuigi Tourangeau jälgis dom Claude’i arusaaja pilguga, ei mõistnud ta juba hea hulk aega teda enam sugugi. Lõpuks katkestas ta teda:
"Tont võtku, kus need raamatud teil siis on?"
"Siin on üks neist," ütles ülemdiakon.
Ja kongi akent avades osutas ta tohutu suurele Jumalaema kirikule, mis on kahe torni, kivist külgede ja kogu oma päratu suure korpuse siluetiga tähistaevale joonistus, paistes kahe peaga hiiglasfinksina, kes on istet võtnud keset linna.
  • Victor Hugo, "Jumalaema kirik Pariisis", tlk Johannes Semper, 1982, lk 144-145


  • Iga raamat on murdvargus isiklikus elus! Mida rohkem inimene loeb, seda vähem ta oskab ja tahab ise elada.
See on ju kohutav! Raamatud - hukutavad meid. See, kes on palju lugenud, ei saa olla õnnelik. Tõepoolest, õnn on alati teadvustamatu, õnn ongi ainult teadvustamatus.


  • Täna õhtul mul und ei tule ja raamatu võlu - oo, niiske trükivärvi, värske paberi ja aimatavalt kivisöe järele lõhnav, mistap tossutavaid vedureid, jumalagajätte meenutav uhiuus raamat -, ka raamatu võlu ei juhi mõtteid kõrvale minust endast...
    • Colette, "Vagabund", tlk Helva Payet, 2010, lk 24


  • Tavil, kes armastas raamatuid nii, et ta neid suudles või nurka virutas, vihastades nende nagu inimeste peale, oli võimatu mõista pentsikut lõbu: kuulata lugemist teise suu läbi, võõra intonatsiooniga ja kindlatel kellaaegadel nagu ametiskäimine või töötegemine.


  • "Film ja kino võivad Duhameli järgi olla küll kultuuri abivahendid, kuid mitte milgi juhul kultuuri loojad. Raadiosaates voolab kõik kiiresti mööda. Valjuhääldajast tulevaid helisid ei saa kuidagi talletada. Raadio peaks olema huvi ärataja küsimustele lähenemiseks ja nendesse süvenemiseks raamatu kaudu. Kuid psühholoogiliselt on arusaadav, et inimene kergelt omandatud teadmisega ka kergelt rahuldub ja vaevalt oma huvi raamatu abil süvendama hakkab. /---/
Kuid filmi ja raadio tõttu raamat on praegu juba võitlevas asendis. Raamatut ähvardab tõsine oht 40—50 aasta kestel muutuda ainult väikese, valitud kultuurse publiku vahendiks. Laiad hulgad taganevad mugavaile ja kergemaile tehnilistele uusleidudele. Need aga ei ole kultuuri loovad tegurid.
Sellepärast on ülim aeg astuda võitlusse raamatu eest. Reklaam ja moodne müügitehnika ei päästa olukorda. "Vaim päästetakse vaimuga. Kirjutus kirjutusega, Sõna tuleb rakendada sõna päästmiseks.""
  • T. Varend, "Raamatul sünge tulevik?", Eesti Noorus, 11/1938


  • Raamatuid lugeda, õppida ei olegi kunst, raamatuid maitsta on suur kunst. Ma armastan maitsta. Ma armastan raamatuid kevadel, kui kõik lööb lokkama, õilmitsema ja kui mesilased sumisedes mett korjavad: mina otsin mett raamatutest. Ma armastan raamatuid lugeda oja kaldal istudes, kuulates möödavulisevaid laineid, nagu oleksid nad elutunnid: raamat päästab nii mõnegi silmapilgu kaduvusest. Ma armastan raamatuid sügisel, kui vihma pladiseb tinasist pilvist lõpmata ja tuul hulub toanurgal ning korstnasuul, nagu nutaks keegi suurel häälel kallimat: on raamatuid, mida lugedes isegi taevatähed pisaratena paistavad.
Aga vähe armastan ma Eesti raamatuid, nende maitsmiseks puudub mul sagedasti maitse. (lk 39)
  • A. H. Tammsaare, "Midagi ilust ja "Anna Holmist"", Vaba Sõna, 1/1914, lk 39-42


  • Kõige ebamugavamas poosis on avatud raamat siis, kui ta ripub kõhuli üle tooli käsitoe. (lk 26)
  • Kohviplekiga raamat on astunud meie intiimsuse pinnale ja kannab seetõttu piiriületamise templit. (lk 33)
  • Kullatud servaga raamatus leidub alati kokkujäänud lehekülgi, kes on pühitsenud oma kuldpulmi. (lk 37)
  • On näha, et tuul ei oska lugeda, sest kahmates tee pealt raamatu, lehitseb ta seda tagurpidi. (lk 47)
  • Kui võtame raamaturiiulilt mõned raamatud, heidavad mahajäänud end risti nende tühikutesse justkui selleks, et neid enam mitte sisse lasta. (lk 52)
  • Raamat on üksinduse päästerõngas. (lk 53)


  • "Kas teil Henry Jamesi "Saadikud" on?" küsis Tom esimese klassi raamatukogu valveohvitserilt. Riiulil seda polnud.
"Kahjuks ei ole, härra," vastas ohvitser.
Tom oli pettunud. Selle raamatu kohta oligi härra Greenleaf küsinud. Tom tundis, et peaks seda lugema. Ta läks teise klassi raamatukokku. Ta leidiski otsitava, aga kui ta tahtis seda laenutada ja ütles kajutinumbri, teatas ametnik vabandavalt, et esimese klassi reisijad ei tohi teise klassi raamatukogust raamatuid võtta. Seda oligi Tom kartnud. Ta pani köite alandlikult tagasi, ehkki oleks olnud kerge, nii kerge riiulist mööda minnes raamat hõlma alla pista. (lk 26-27)
  • Marge ei tahtnud San Remosse sõita. Ütles, et tal on parajasti vaim peal. Marge töötas hooti ja oli alati heas tujus, ehkki oli enamasti mülkas, nagu ta ise rõõmsalt naerdes kurtis. Sellest tuleb teadagi jõle raamat, mõtles Tom. Ta tundis kirjanikke. Raamatut ei kirjutata nagu muuseas, lüües pooled päevad rannas surnuks ja arutades, mida lõunaks süüa.


  • Õpetaja valib endale õpilase, aga raamat ei vali oma lugejaid, kes võivad olla pahelised või rumalad.
    • Jorge Luis Borges. "Raamatute kultusest", tlk Ruth Lias, rmt: J. L Borges. Valik esseid, 2000, lk 135-142


  • Müstikud kinnitavad, et ekstaasis ilmub neile ringkamber ja suur, katkematu tekstiga ringraamat, mis katab kogu ümbritsevat seina; aga nende tunnistused on kahtlased, nende sõnad segased. See ringikujuline raamat on Jumal. (lk 60)
  • Mulle ei tundu sugugi ebatõenäoline, et kuskil universumi riiulil on totaalne raamat. (lk 64)
    • J. L. Borges, "Paabeli raamatukogu". Rmt: "Hargnevate teede aed", tlk Ott Ojamaa, LR 5/6 1972



  • Mõtlen, missuguse pettumuse võiks röövlitele pakkuda mu kohver, kui selgub, et selle raskuse põhjuseks ei ole kuld, vaid raamatud. Olgugi, et paljud suured mehed on tarkuse kullast väärtuslikumaks tõstnud, ei ole see vaade isegi suurema osa korralike, seadust ja kümmet käsku austavate kodanike juures läbi löönud.


  • "Kallis laps!" ütles vana heasüdamlik valvuritädi. "Koeraga raamatukogusse ei tulda! Siin on vaikuse riik! Siin on raamatute riik!" (lk 30-31)
  • Nüüd pani Une-Mati oma mütsi tagurpidi pähe, nii et ta jälle nähtavaks muutus, ning nad hakkasid Matiga raamatukogu uudistama. Siin oli veel vaiksem ja veel salapärasem kui Toomemäe pargis. Aina riiulid — maast laeni, otsast otsani raamatuid täis. Raamaturiiulid jagasid kõrged ruumid kitsasteks koridorideks.
Raamatuid oli siin tohutult, lihtsalt uskumatult palju!
"Musttuhat!" ütles Une-Mati.
"Valgetuhat!" ütles Päris-Mati.
"See on justkui raamatute tänav!" arvas Une-Mati.
"See on raamatute linn!" imetles Mati.
"Valvuritädil oli õigus," ütles Une-Mati. "See on raamatute riik!"



  • [Ron:] Mõned raamatud, mis ministeerium on konfiskeerinud - isa rääkis mulle - üks neist põletas silmad välja. Ja kõik, kes lugesid "Sortsi sonette", rääkisid pärast elu lõpuni ainult limerikkudes. Ja ühel vanal nõial Bathist oli raamat, mille lugemist sa jätta ei saanud! Pidid lihtsalt ringi käima, nina raamatus, ning katsuma kõike ühe käega teha.


  • Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
    • Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tlk Elle Vaht, 2017, lk 315


  • Hea raamat on nagu lõpmatusse avanev kuur, mille tagasein on ära kukkunud.


  • Heade raamatute lugemine rikub inimese ära ja talle ei meeldi enam halvad raamatud.


  • Kirjastuste avaldamisplaanides on näha varasemast suuremat ettevaatlikkust, üritatakse vältida riske ja nii ilmubki rohkem kindla keskmise peale tehtud raamatuid, mille seas on hulk natse ja nõidu.


  • Lugesin kõike. Sel ajal oli ju nii, et raamatuid ilmus täpselt nii palju, et jõudsid nad kõik mitu korda läbi lugeda. [Astrid] Lindgren oli kindlasti üks mu lemmikuid. Eesti kirjanikest oli see Silvia Rannamaa. "Silja, päikesekiir ja maailm" (autor Silvia Truu – Mõnikord) oli selline hästi helge raamat, mis on mul meeles. "Kadri" ja "Kasuema" (autor Silvia Rannamaa – Mõnikord) olid muidugi kõike muud kui helged. Aga see õpetas hindama seda, mis sinu elus kõik siiski oli. Lugesin ka läbi kõik suurte raamatud, mida sain kodust kätte. Eriti suviti, kui ei olnud eriti midagi teha.
Mäletan, et lugesin Prantsuse kunstniku Toulouse-Lautreci elulugu, kui olin nii seitsme-kaheksa-aastane. See oli tohutu põnev raamat, aga sa poleks seda muidu ette võtnud, kui sul oleks olnud teha midagi muud põnevat. Parasjagu siis järelikult ei olnud. [Erich Maria] Remarque'i [teoseid] sai loetud umbes kümneaastaselt. Mihkel Mutil oli üks tore raamat "Französisch", mis rääkis tõusiklikkusest ühiskonnas. Kõike sai loetud, ka Nõukogude lastekirjandust. Meile oli maale nurka vedelema jäänud 1950ndatel välja antud Stalini-aegset lastekirjandust: "Vasjok Trubatšov ja sõbrad" – Ukraina partisanidest, "Paradiisilapsed" – Ameerika laste raskest elust ja nii edasi. See oli ka omamoodi huvitav lektüür, kuigi sellesse sai juba tollal allikakriitiliselt suhtutud.



  • ... ja nii ma jõudsin arusaamisele, et mitte keegi siin maamunal ei suuda viimset kui üht raamatut läbi lugeda, me ei ela selleks piisavalt kaua, et viimne kui üks raamat läbi lugeda, ja ma panin tähele ka seda, et rohkem on neid inimesi, kes räägivad halbadest raamatutest, kui neid, kes räägivad headest raamatutest, ja need, kes loevad halbu raamatuid või kes räägivad raamatutest, mida nad pole lugenud, on teistega halastamatumad, käigu nad potilaadale.



  • Aga veelgi enam – vaadates lugemas või kirjutamas inimest, kes on täiel määral iseendaks saanud nagu Marju Lepajõe, võiks ehk tasapisi hakata tunnetama seda, kuidas koos temaga kõnelevad need tekstid, millega ta on end ümbritsenud – raamatud kõnelevad omavahel riiulites, see on ju täitsa kindel, eriti kui nad on nõnda hoolikalt valitud ja üksteisega seosesse paigutatud, nagu nad Lepajõe kodus olid, neile on isegi antud aega üksteisega harjuda, enne kui neid loetakse, "tõmmata", teiste teostega sidemeid luua.


  • [Eesti- ja venekeelse kooli suurest erinevusest PISA finantskirjaoskuse testis:] Ma uurisin, miks see nii on, mis seda vahet võiks selgitada, kas see tuleneb sissetulekutest, piirkonnast – millest see tuleneb? Ja oh üllatust, see tegur, mis ainsana selgitas oluliselt seda vahet, oli raamatute arv kodus. Tegelikult me selle uuringu pealt ei tea, kas need olid kokaraamatud, lasteraamatud, investeerimisõpikud või ilukirjandus. Küll aga n-ö meetriga mõõdetud raamatute arv kodus oli see, mis seda erinevust ainsana selgitas.
  • [Raamatute arv kodus võib viidata ka mitte haridusele ja silmaringile, vaid jõukusele:] See, et neid raamatuid on kodus rohkem, et pruugi veel tähendada, et need raamatud ka läbi on loetud.


  • Teiste kohustuste arvelt näpatud õhtutundidel mediteerisin kümnete erinevate formaatide, laotuste, värvide, illustratsioonide ja kirjatüüpidega, üritades iga kombinatsiooni juures tähelepanelikult kuulatada, mida selle kohta võiks arvata nii käsikiri, kirjastaja, lugeja kui ka raamat ise. Minu jaoks on oluline, et kõik disainis sisalduvad osapooled suhtleksid omavahel kui võrdsed. Iga komponent peab teist austama, teda tugevdama: font formaati, päised ja vahepealkirjad tekstiplokki, erinevad raamatuosad üksteist; mugavus põnevust ja ilu, tehnilised võimalused mõistlikkust ja väljaande olemust, ajalugu tänapäeva ja vastupidi. Ma tahan anda pealtnäha keerukatele teguritele ja allikmaterjali nõrkustele võimaluse saada kogu kontseptsiooni tugevusteks, süsteemi alustaladeks. Ma tahan, et raamat näitaks välja oma teadlikkust raamat-olemisest; et ta usaldaks iga endas sisalduvat sõna, sõnumit ja lehekülge olema põhjamaiste paberimetsade ohverduse väärilised; et ta astuks ladumis-, trüki- ja köitemeistrite sajanditepikkuse peentöö jälgedes ja arendaks seda tänulikult edasi; et ta ei alahindaks oma lugejat, selleks et lugeja ei alahindaks teda. Vastastikune austus on mind käekõrval vedav printsiip nii inim- ja loodussuhetes kui disainitöös.


  • Alustuseks pean ütlema, et ma armastan raamatuid. Ja just paberkujul traditsioonilisi raamatuid, kuigi mul on ka e-luger ja võimalus lugeda raamatuid elektroonilisel kujul. Ma armastan raamatute lõhna, paberit ja mulle meeldivad erinevad järjehoidjad. Kui olen kolinud, siis kõige nauditavam minu jaoks on olnud raamatute lahtipakkimine, kui olen kätte saanud uued raamaturiiulid. Kui satun kellelegi külla, siis esimese asjana liigun tema raamaturiiuli juurde ja see räägib inimesest nii mõndagi. Raamatukogudes meeldib mulle samuti jalutada riiulite vahel, võtta kätte ja sirvida huvipakkuvaid raamatuid kohapeal.
  • Usun, et isegi üha enam digitaliseeruvas maailmas on paberraamatutel endiselt koht ja seetõttu on vajalikud ka raamatukogud. Raamatu lugemine on tihti rituaal, mille osaks on raamatu tunnetamine ka muude meeltega kui ainult silmad. Kuigi raamatud on kättesaadavad ka internetis, siis lugesin hiljuti üht uuringut, mis rääkis sellest, kuidas lugemine internetis on muutnud meie tähelepanu hektilisemaks ja süvenemise pealiskaudsemaks. Märgiline oli seegi, et ma ei suutnud seda pikka teksti internetis lõpuni lugeda, kuigi raamatute puhul armastan pikkade tekstide lugemist.


  • Ma ei ole juba paar nädalat ühtki raamatut ostnud ja südametunnistus on natuke must. Raamatupoodides käivad ju müügikampaaniad ja kirjastustele on aastalõpp parim müügiaeg. Raamatuid ostavad ka need, kes muul aja raamatuid koju ei soeta, jõulu eel aga siiski sundostu ära teevad, kuigi sageli mitte oma koju. Tõsi, ega uutele raamatutele kohe allahindlust tehta ja üldrahvaliku veendumuse järgi on nad liiga kallid. Eriarvamusel on ainult raamatute kirjutajad, kujundajad, toimetajad ja kirjastajad, kelle töö allahindlus raamatu hinna sisse on kirjutatud.
  • Raamatute kohta saab nende uuringute tulemusel teada, et pool Eesti elanikkonnast ei ostnud aastas ühtki raamatut ning rohkem kui 20 raamatu ostuni aastas jõudis 3% elanikkonnast. Sama kurb oli pilt ka lugemise osas: 45% luges aastas kolm või vähem raamatut (nende seas kolmandik ei lugenud üldse). Kuid veendumus, et raamatud on kas üleliia või veidi liiga kallid, oli üldine nii lugejate kui ka mittelugejate seas (kokku 86%, eestlaste seas 89%) ning ainult 7% arvas, et raamatud on oma hinda väärt. See oli nii ajal, mil raamatud maksid praegusest kaks ja pool korda vähem.

Luule

[muuda]

Nõnda loeme sügisõhtul pikal,
loeme õhinaga mõlemad,
ja me teoste kangelased ikka
külla meie juurde tulevad.

Väljas vihma loobib muudik raju,
hullab raagund õunapuude seas.
Meie juurest sügiski on hajund,
meil on raamatuga väga hea.

  • Ilmi Kolla, "Õhtud raamatuga", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 26-27

Vanasõnad

[muuda]
  • Iga kord, kui avad raamatu, õpid paratamatult midagi juurde.
  • Hoidku Jumal mind nende eest, kes on lugenud vaid ühte raamatut.
  • Heast raamatust tehtud lühendus on igal juhul kehv lühendus.
  • Sellel, kes raamatu välja laenab, tuleks üks käsi maha raiuda. Sellel, kes raamatu tagasi viib, tuleks mõlemad käed maha raiuda.


Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel