Keskmine

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]

  • Dr. Kenn, kelle südametunnistus oli täiesti puhas, tahtnuks oma otsusele kindlaks jääda — mitte järele anda üldsuse arvamusele, mis sedapuhku oli põlastusväärne ja vastik; kuid viimaks tuli tal siiski arvestada vastutust, mis lasus temal kui hingekarjasel patu vastu võitlemisel, olgu see patt või ainult näiline — ja selle näilise määrab alati ümbritseva meelelaadi keskmine tase. Kus meelelaad on labane ja jõhker, kasvab alati selle näilise osakaal.
    • George Eliot, "Veski Flossi jõel", "Seitsmes raamat. Lõplik pääsemine", 5. peatükk. Tõlkinud Valda Raud. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 458


  • Kõigepealt, kui vanemad lastest täisväärtuslisi individuumisid kasvatada tahavad, pidagu nad meeles, et lapsed mitte vanemate rõõmuks ilmas ei ole, et nende elul oma iseseisev tähendus ja tähtsus on. Ükski inimene ei ole teise jaoks ilmas, iga üksik elu on ainult iseenda jaoks olemas, teistega on tal ainult niipalju tegemist, kuipalju ja kui suurel mõõdul ta nendega kui seltskondline üksus kokku puutub. Sellepärast ei tohi kasvatamise juures mitte mõni kindel šabloon — hariliku keskmise inimese tüüpus vahest — juhtijaks olla; kui šablooni järgi kasvatatakse, siis on arusaadav, et šablooni-inimesed kasvavad.
    • Marta Sillaots, "Individualismus lastekasvatuses", algselt ilmunud Postimehes 7.-17. mai 1910, rmt: "Kirg ja kavalus". Koostanud Hando Runnel. Ilmamaa, 2012, lk 30


  • [Keemik James Lubbock:] "Arvestades seda, kui lahkesti me kriminaalprotsesside käigus üldsust informeerime, et kahest või kolmest arseeniterast piisab ükskõik kui vintske vastumeelse isiku edukaks kõrvaldamiseks, on päris üllatav, kui pillavalt inimesed mürkidega ringi käivad. Mitte ei võta õppust. Iga jooksupoiss, kes oleks niisama asjatundmatu nagu keskmine mõrvar, saaks oma töökohas jalaga tagumikku."


  • Kui inimese mõõdupuuks on tema keskmine tööjõudlus, ei ole üksikisikul eraldivõetuna enam mingit tähtsust. Keegi pole asendamatu. Sellisena, nagu ta oli, on ta midagi üldist, mitte tema ise. Selleks eluks on ette määratud inimesed, kes ei tahagi olla nemad ise; nemad on eelistatud. Näib, et maailm peab sattuma keskpäraste inimeste kätesse, saatuseta, tasemeta ja tõelise inimlikkuseta inimeste kätesse.
    • Karl Jaspers, "Aja vaimne situatsioon", tlk Krista Läänemets, 1997, lk 48-49


  • Igas ühiskonnas vaatab keskmine inimene iseendasse ja leiab sealt end ümbritseva maailma peegelduse. Peen kasvatuslik protsess, mille käigus ta täiskasvanuks on saanud, on kindlustanud talle omaenda ühiskonna vaimse liikmelisuse. Aga see ei ole tõsi indiviidi puhul, kelle temperamendist tulenevatele annetele ei leia tema ühiskond mingit kasutust või neid koguni ei sallita.
    • Margaret Mead, "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Ilmamaa, 2020, lk 355


  • Viimase kolme siin veedetud aasta jooksul on mul olnud õnn veeta oma elu prantsuse kokakunsti õppides ja ma olen kogunud kõige rahuldustpakkuvamat sorti professionaalse "köögipatarei", sealhulgas rivi suurepäraseid Prantsuse nugasid. Kui olime eelmisel suvel USA-s, võtsin proovimiseks neli ilusat-ilusat erinevat marki Ameerika roostevabast terasest koduperenaisenuga. Kuid ma ei ole suutnud neid rahuldavalt teritada. Seetõttu mõtisklen, kas keskmine Ameerika koduperenaine üldse tahabki kööki teravat nuga, kuna paljud mu kaasmaalased süüdistavad mind nördinult: "Aga teie noad on nii teravad! Nad on ohtlikud!"
    • Julia Child, kiri Bernard DeVotole, 8. märts 1952 (Childi vastusest Bernard DeVoto artiklile Ameerika nugade viletsuse teemal sai alguse Childi tutvus tema raamatute hilisema toimetaja Avis DeVotoga)


  • Isegi metroos oma venna vastu pressituna teeskleb keskmine inglane meeleheitlikult, et on üksi.
    • Germaine Greer, "The Female Eunuch", Farrar, Straus and Giroux, 1970, lk 128


  • Süsinikdioksiidil on huvitav omadus: teda läbib päikesekiirgus, kuid Maal tekkinud soojust ta kosmosesse tagasi ei lase. Nii meenutab süsinikdioksiidikiht hiiglasuurt kasvuhooneklaasi. Seda omadust nimetataksegi kasvuhooneefektiks ning selle tulemusena peaks Maa keskmine temperatuur pidevalt kasvama, mis omakorda kutsub esile kliimamuutusi. Temperatuuri tõus põhjustab polaarjää ja liustike sulamise, mille tagajärjel tõuseb ookeanide veetase ja mis omakorda kutsub esile suurte alade üleujutusi. Pessimistlikud futuroloogid ennustavad, et La Manche'i veed loksuvad kunagi Eiffeli torni jalamil.


  • Võiks tuua väga palju näiteid naiste suurepärasest tööst farmides, sest ega vabariigi kõrged väljalüpsi näitarvud ole saavutatud üksnes nende pingutustega, kes on parimatest parimad ja kellest me tihti kirjutame ja räägime. Keskmisedki arvud on tunnustust väärivad, nende taga on sadade ja sadade töökate naiste igapäevane püüdlik töö.


  • Ühe korraliku türannia keskmine kestus on aastakümme või poolteist, kõige rohkem kaks aastakümmet. Kui türannia kestab kauem, muutub olukord igal juhul kohutavaks. Võib tekkida suurushullustus, mis väljendub sõja või siseterrori vallandamises, või mõlemas korraga.


  • "Kas sa siis ei tea, et kõrgeim iive on just neil rahvastel (või sotsiaalsetel gruppidel), kelle keskmine elanik oluliselt kõrgeastmeliste abstraktsioonidega ei tegele? Ja pealegi," muutis Pille tooni, "leidub ka abstraheerivate indiviidide juures küllalt neid, kes aeg-ajalt oma käe mõnele põlvele panevad."
Raul hüppas püsti. Ta vaatas pärani silmi Pillele otsa, ja keeras siis selja, jäädes näoga akna poole, kust ta midagi ei võinud näha.
"Ainult et nad on piisavalt õnnetud, sest kätt põlvele pannes rusub neid võõrandatus abstraktsioonist, abstraheerides aga võõrandatus käe põlvele panekust — nii-öelda."
"Nii et kokkuvõttes," köhatas Oskar, "jõuame välja tuntud tõeni, et inimene on õnnetum kui kass." (lk 18)
  • Ann Must, "Oskar ja Anna. Triameron", rmt: "Vastu valgust", Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 7-23


  • Keskmise või isegi erakordse lääne teadlase või intellektuaali tõekspidamistest enamik põhineb pigem "iidsete autoriteedil" kui isiklikul kriitilisel tõendite kogumisel. Ja see (kui julgelt väljenduda) fanatism, millega nende uskumuste kahtluse alla panekule vastu astutakse, toetab eeldust, et teadusliku maailmapildi põhieeldused põhinevad pigem usul, mis määrab usklike asukoha moraalses/poliitilises universumis, mitte kriitilisel mõtlemisel.
    • Sandra Harding, "The Science Question in Feminism", Cornell University Press, 1986, lk 184-185


  • [Ozias Froats:] "Sest inimesed kipuvad unustama või mitte arvestama seda, et seedetegevus on tõeline looming; me kõik valmistame seda toodangut normaalse tervise puhul sagedusega kolmest korrast päevas kuni umbes ühe korrani kümne päeva jooksul, kusjuures kord iga neljakümne kaheksa tunni jooksul on enam-vähem keskmine. Nii see on, ja oleks kuramuse naljakas, kui selle juures poleks midagi individuaalset või eripärast, ja väga võimalik, et ka tervislikust seisukorrast sõltuvat. Teate küll vanasõna "Oma sitt lõhnab ikka hästi". Aga kellegi teise oma ei lõhna. See on looming, sügavalt isikupärane toodang."
    • Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997, lk 110


  • Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, mida keskkond suudaks taluda, ei ole kindlasti Rootsi keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbes viis aastat tagasi ÜRO tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kui rootslaste sissetulek ja tarbimise tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaks maailm elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäeva Kesk- ja Ida-Euroopa maade elatustasemele.


  • Keskmine eestlane eelistab edasi elada barrikaadi taga ja ei näe midagi imelikku selles, et avalikkuses tituleeritakse vabadusvõitlejateks neid, kes Adolf Hitleri ja Heinrich Himmleri geniaalse ülemjuhatuse all idarindel võitlesid Punaarmee vastu ja tagalas punapartisanide, juutide ja mustlaste vastu. Eestlased ei ole oma uuemas ajaloos olnud sangarirahvas, vaid kohanejarahvas, muidu ei oleks ta alles jäänud. Ent kohaneminegi võib minna liiga kaugele, saada orjameelsuseks, ülepingutatud püüdeks uutele isandatele meeldida. Ülemäärane kohanemine ei ole enam õige kohanemine ja selle eest tuleb vahel maksta valusat hinda nii kohanejate ohvritel kui nendel endil, kui ajad muutuvad.
    • Jaan Kaplinski, "Mida need juudid ometi tahavad?" Vikerkaar 8/9 2001, lk 219


  • Reaalne olukord on selline, et keskmine läti kirjaniku raamat saab heal juhul kaks retsensiooni. Kui veab, kolm kuni viis. Tõlkeraamatud vähem, kui üldse.
    • Maima Grīnberga, "Läti kirjandus 90ndatel: metafooride pitsid ja süžeede varjud", Vikerkaar 2-3/2001, lk 130-139, lk 132


  • Seega määrab piiririigi meeste vaimulaadi iseäralik paradoks: püüdlustes olla iga hinna eest läänelik macho, tõrjudes pehmemaid ja naiselikumaks peetavaid väärtusi ja kultuuriharrastusi, sarnaneb keskmine Eesti mees, sellest enesele arugi andmata, hoopis endise sotsialismileeri meestega, mõjudes pigem idaeuroopaliku mužik'una.
  • Veronika Kalmus, "Piiririigi vaimne keskkond", Postimees, 20. märts 2010



Kenad mehed mõlemad, aga kui hakata mõtlema, et ametlikku luulekirjandusse ilma Nooruse filtrita tavaliselt ei pääsetud, siis tuleb masendus peale: nad toimetasid algajaid üle 30 aasta oma maitse järgi, mis oli üdini ettevaatlik ja väga keskmine. Me ei saa kunagi teada, kui palju tõelisi andeid nad ukse taha jätsid.
  • Ave Alavainu, "50:50. Elueklektika". Mälestusteraamat. Ajakirjade Kirjastus, 2. trükk, 2016, lk 88



  • Tänapäeval on prantslastel kombeks restoranis lõunasöögi juurde juua pigem karahvinitäis vett ja väike sõõm veini, teisisõnu mitte vein pooleks veega, vaid vett veidikese veiniga. Prantsusmaal on korda läinud vähendada alkoholi tarvitamist ühe protsendi võrra aastas, paralleelselt on vähenenud suremus alkoholitekkelistesse haigustesse, mida on 60 ringis, ja pikenenud on prantslaste keskmine eluiga, mis on nüüdseks üks pikimaid Euroopas, ulatudes üle 81 eluaasta. Prantslased ei ole veinile selga keeranud, joovad seda aga pigem koos veega, mitte metslase kombel paljalt.






  • Haridusega seoses tuleb mulle lõppevast aastast meelde veel ka see, et keskmine kõrgharitud Eesti naine toodab oma elu jooksul riigile üle 13 000 euro netokahju võrreldes naisega, kellel on ainult keskharidus. Ehk kõrgharidus ei taga naistele nii palju suuremat palka, et riik saaks tulumaksu kaudu kogu kõrghariduse andmisele kulutatud raha tagasi. Nojah, seda probleemi aitaks vähemasti osaliselt lahendada õpetajate palga suurendamine (muuseas, ka ülikoolides on õpetajate ametikohad olemas ja täidetud valdavalt naiste poolt).


  • Sundides lapsi õppima programmi järgi, mis peaks andma kõigile kõike ning arvestab mingi olematu keskmise järgi paika pandud võimeid, saame tulemuseks keskmiste armee. Tahame me seda? Või tahame ikkagi säravaid, silmapaistvaid, erilisi isiksusi? Kui seda viimast, siis peame seda soodustama, mitte maha suruma. See tähendab isiksusekeskset õpet.


  • Ei saa välistada, et mõne inimese puhul on nii ka juhtunud, aga tööturul ei vähenda struktuurset ebavõrdsust "pinguta rohkem ja ole parem" soovitused. Eriti olukorras, kus naised pingutavadki - nende keskmine haridustase on meeste omast kõrgem. Statistikaameti andmetel on naised alates 1997. aastast osalenud rohkem ka elukestvas õppes. Palgakõnelustel millegipärast 23 aastat pingutamist ja tubli olemist arvesse ei lähe.


Luule[muuda]

"Ära hoia sõja ette,
Sõja ette, sõja taha,
Hoia ei sõja serva peale!
Esimesed heidetakse,
Tagumised tapetakse,
Servapealsed surmatakse,
Keskmised koju tulevad."


On piiritud vead.
Pole lootust, ei kahtlust,
Et keskmine seab
Lõpuks kõik tasakaalu.

  • J. V. Cunningham, "Meditation on Statistical Method" ("Meditatsioon statistilise meetodi teemal"), luulekogust "Exclusions of a Rhyme: Poems and Epigrams", Ohio University Press, 1960


Mulle jääb alati meelde
kuidas sa oled arvestanud minu
kui indiviidiga
ja emmanud mind 45-minutiliste
raudsete trellidega
samuti meenutan mõnuga su
numbritekujulisi suudlusi
mis oma keskmise summaga ütlevad
tõelise hinna
et igaüks teaks, mis maksab mu
fakte täistopitud targa
valge ida-eurooplase intelligents

Kui sind igatsema peaks
joon su terviseks ilmselt
tänava äärekivil odekolonni

  • Triin Tasuja, "Ood gümnaasiumiaastatele" kogus "Provintsiluule" (2009), lk 32-33

Vigane atributsioon[muuda]

  • Parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga.

Viited[muuda]

  1. ↑ Red Herrings: Famous Quotes Churchill Never Said/
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Keskmine&oldid=96179"