Kasutaja:CarsracBot

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Bureaucracy => Special:Makebot/CarsracBot

  • User:CarsracBot is a pure interwiki bot, using PyWikipedia framework!
  • User:CarsracBot is operated from medium-sized Wikipedias (like li, zea, als, yo)
  • User:CarsracBot is flagged on several wikis, see that list...


100 laatste ongecontroleerde anonieme wijzigingen
Lühendite loetelu:
A
Vikiandmete muudatus
U
Uus lehekülg (vaata ka uute lehekülgede loendit)
P
Pisiparandus
R
Roboti tehtud muudatus
(±123)
Lehekülje suuruse muutus baitides
Ajutiselt jälgitav lehekülg

19. jaanuar 2022

16. jaanuar 2022


100 nieuwste artikelen
  • 23. jaanuar 2022, kell 00:53Anne Frank (ajal | muuda) ‎[15 243 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Anne Frank''' (õieti Annelies Marie Frank; 12. juuni 1929 Frankfurt – veebruar või märtsi algus 1945) oli juudi päritolu tüdruk, kes pidas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis ajavahemikul 1942–1944 päevikut. Eesti keeles on Anne Franki päevik ilmunud Oskar Kuninga kaudtõlkes saksa keelest 1958. aastal ja Vahur Aabramsi tõlkes hollandi keelest 2003, 2010 ja 2019. ==Anne Franki päevik== Anne Franki päevik. 12. juuni 1942 — 1. august 1944. Tõlkinud Vahur...')
  • 22. jaanuar 2022, kell 18:02Ieva Simonaitytė (ajal | muuda) ‎[21 949 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Ieva Simonaitytė''' (ka Ewa Simoneit; 23. jaanuar 1897 Vanagai – 27. august 1978 Vilnius) oli leedu kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema 1935. aasta romaan "Šimoniste saatus" (Aukštujų Šimonių likimas), mis rahvusromantilises laadis kirjeldab ühe perekonna käekäiku 18.-20. sajandini. ==Šimoniste saatus== Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat 1977 * Kui tänapäeval tõuseksid haudadest vanamehed, kes sün...')
  • 22. jaanuar 2022, kell 01:00Edasipüüdlikkus (ajal | muuda) ‎[1332 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom alustas uut elu. Hüvasti kõik tühisused, kes olid viimased kolm aastat New Yorgis tema ümber keerelnud ja kelle ümber tema ise oli keerelnud. Ta uskus, et tunneb seda, mida tundsid ümberasujad, kes olid öelnud lahti kõigest, jätnud maha sõbrad, sugulased ja minevikuvead ning seilanud Ameerikasse. Puhas leht! Mingu Dickie'ga, kuidas läheb, Tom täidab oma ülesande hästi, härra Greenleaf teab seda ja peab temast sellepäras...')
  • 22. jaanuar 2022, kell 00:57Pross (ajal | muuda) ‎[585 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom mäletas, et oli juba kaheksa-aastasena andnud endale sõna, et põgeneb tädi Dottie juurest, oli kujutlenud vägivallastseene — tädi Dottie hoiab teda kinni, tema kolgib tädi rusikatega, paiskab ta pikali, kägistab teda, rebib viimaks ta kleidilt suure prossi ning torkab talle sellega mustmiljon korda kõrisse. (lk 29) ** Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 Kategooria:Ehted Kategooria:Täi...')
  • 22. jaanuar 2022, kell 00:31Linda Metsaorg (ajal | muuda) ‎[4483 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Linda Metsaorg 1993. aastal koos tütar [[Kaja Petersoniga.]] '''Linda Metsaorg''' (sündinud Rahno; sündinud 22. jaanuaril 1936 Saarde vallas) on eesti legendaarne looduspedagoog. ==Intervjuud== * Linnud peegeldavad meie elukeskkonna seisundit. Kui lindudel läheb hästi, siis on meiegi elukeskkond korras. * [Linnuvaatlusest:] Kui sul ei ole vaatlustoru, kui sul ei ole mingeid tehnilisi vahendeid...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:53Raamatupidamine (ajal | muuda) ‎[1120 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tomile meenus, kuidas ta oli Dickie Greenleafiga Schrieverite kokteilipeol käinud. Küllap olid Greenleafidel Schrieveritega sõbralikumad suhted kui temal, ega muidu, sest tema oli Schrieveritega ju vaevalt kolm-neli korda kohtunud. Ja viimati, mõtles Tom, oli ta neid näinud tol õhtul, kui ta oli aidanud Charley Schrieveril tuludeklaratsiooni täita. Charley oli vabakutseline telerežissöör, kelle arvepidamine oli sassis mis sassis....')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:52Tuludeklaratsioon (ajal | muuda) ‎[1142 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tomile meenus, kuidas ta oli Dickie Greenleafiga Schrieverite kokteilipeol käinud. Küllap olid Greenleafidel Schrieveritega sõbralikumad suhted kui temal, ega muidu, sest tema oli Schrieveritega ju vaevalt kolm-neli korda kohtunud. Ja viimati, mõtles Tom, oli ta neid näinud tol õhtul, kui ta oli aidanud Charley Schrieveril tuludeklaratsiooni täita. Charley oli vabakutseline telerežissöör, kelle arvepidamine oli sassis mis sassis. Cha...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:48Dekoratsioon (ajal | muuda) ‎[865 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Päevade möödudes muutus õhkkond üha kummalisemaks. Tundus, nagu oleks New Yorgist miski haihtunud — tõelisus või tähtsus, ja linn teeskleb tema ees, etendab kolossaalset näitemängu, milles osalevad bussid, taksod, rut­tavad jalakäijad, kõigis Kolmanda avenüü baarides mängivad telerid, isegi päise päeva ajal valgustatud filmireklaamid, mille taustaks on tuhandete autopasunate prääksatused ja tühja lobisevate inime...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:46Kajut (ajal | muuda) ‎[1555 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Merelemineku hommik, see suure erutusega oodatud hommik, algas jäledasti. Tom läks stjuuardi kannul oma kajutisse, rõõmustas, et Bobile öeldud kindlad sõnad "ma ei soovi saatjaid" olid vilja kandnud; ja oli vaevalt jõudnud sisse astuda, kui kõlas verd tarretama panev huige. :"Kus on šampanja, Tom? Me ootame!" :"Jessas, kuidas haiseb! Küsi endale ometi viisakam uberik!" :"Tommie, võta mind kaasa!" hüüdis Ed Martini sõbratar, kelle poole To...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:43Parteipilet (ajal | muuda) ‎[1440 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Fausto tuli muheldes terrassile, vajus toolile ja viskas paljad jalad rinnatisele. Ta nägu oli alati kas muigel või mossis ning võis ühe hetkega muutuda. Dic­kie sõnul oli Fausto üks väheseid külaelanikke, kes ei rääkinud lõunapoolset murrakut. Fausto elas Milanos ja oli mõneks kuuks Mongibellosse tädile külla sõitnud. Ta käis kolm korda nädalas keha viie ja poole kuue vahel; nad istusid terrassil, rüüpasid veini või kohvi ja lobisesid umb...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:42Kupee (ajal | muuda) ‎[824 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Valged siledad linad kupee magamisasemel olid kui luksuse tipp. Tom silitas neid enne tule kustutamist. Puhas sinakashall tekk, asjalikult pea kohal laksuv must võrk — Tom nautis õndsust, mõtles elumõnudest, mida ta nüüdsest saab endale Dickie rahaga lubada, mõtles vooditest, laudadest, meredest, laevadest, kohvritest, särkidest, eesseisvatest aastatest, mis on täis vabadust ja naudinguid. Siis kustutas Tom tule, pani pea padjale...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:34Elektritool (ajal | muuda) ‎[1386 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Võib-olla oli proua Cartwright noorpõlves ehtne rästik, mõtles Tom, võib­ olla oli just tema tütre neuroosides süüdi, võib-olla oli ta nii kõvasti tütre külge klammerdunud, et see ei saanudki oma elu elada ega mehele minna, võib-olla oleks tulnud ta hoopis üle parda lükata, mitte temaga tundide kaupa tekil ja­lutada ning tema juttu kuulata, aga tühja kah! Millal maailm enne on õiglase mõõduga mõõtnud? Kas Tomile oli õig...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:34Kreeta (ajal | muuda) ‎[1141 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom kujutles, kuidas ta tõstab jala Kreetale, sellele piklikule saarele, mida kroonivad kuivad sakilised kraatrihuuled, kujutles laeva sildumisel puhkevat melu, poisikesi, kes kipuvad pakke kandma, et saada jootraha, ja seda on Tomil külluses, tal on raha kõigeks ja kõigile. Ta nägi kujuteldaval sadamasillal nelja liikumatut kuju, kannatlikult ootavaid Kreeta politseinikke. Ühtäkki ta kangestus. Kas edaspidi viirastub talle kõigis sadamates, et...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:29Saatuse iroonia (ajal | muuda) ‎[1198 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kõige halvem märk oli see, et Roverini, kes seni oli olnud Tomiga väga sõb­ralik ja avameelne, ei poetanud Veneziast leitud kohvrite ja maalide kohta poolt sõnagi. Tom askeldas terve öö ja terve päeva, et kõik ärasõidueelsed pisiasjad korda ajada, maksta Annale, Ugole ja kaupmeestele. Ta ootas, et iga hetk tuleb politsei. Alles viis päeva tagasi oli ta rahulik, nüüd aga ähvardas ärev ootus südame seest süüa. Tom ei saanud magada, s...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:28Sõrmejälg (ajal | muuda) ‎[872 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom püüdis Kreekale keskenduda. Kreeka oli tema silmis otsekui kullaga häilitud — sõjameeste soomusrüüde kullaga, kuulsate päikesekiirte kullaga. Ta nägi vaimusilmas rahulikke raidkujusid, niisuguseid nagu Erechtheioni karüatiidid. Tom ei tahtnud minna Kreekasse, sõrmejäljed Damoklese mõõgana pea kohal rippumas. See rikuks tuju. Ta tunneks end põlastusväärse rotina, kes sibab Ateena rentslites, räpase ...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:28Damoklese mõõk (ajal | muuda) ‎[852 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom püüdis Kreekale keskenduda. Kreeka oli tema silmis otsekui kullaga häilitud — sõjameeste soomusrüüde kullaga, kuulsate päikesekiirte kullaga. Ta nägi vaimusilmas rahulikke raidkujusid, niisuguseid nagu Erechtheioni karüatiidid. Tom ei tahtnud minna Kreekasse, sõrmejäljed Damoklese mõõgana pea kohal rippumas. See rikuks tuju. Ta tunneks end põlastusväärse rotina, kes sibab Ateena rentslites, räpase kerjusena, kes...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:25Nimetähed (ajal | muuda) ‎[1049 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tom pakkis edasi. Dickie Greenleafi lõpp on kätte jõudnud, teadis ta. Tom poleks tahtnudki enam Thomas Ripleyks tagasi, ei tahtnud jälle ümmargune null olla, vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda, tunda, kuidas talle ülevalt alla vaadatakse ja tema seltsis igavust tuntakse, kui ta just tola ei mängi, ta ei tahtnud end jälle tunda soss-sepana, kes kõlbabki ainult pajatsiks. Tom ei tahtnud enam iseendaks saada, nagu ta poleks tahtnud...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:23Eksponaat (ajal | muuda) ‎[432 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Marge kirjas Dickie'le:] ''Suur tänu kõigi imeliste mälestuste eest. Need on nagu muuseumieksponaadid või merevaigukivistised, natuke isevärki. Küllap pead mindki niisuguseks.'' (lk 122) * Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 Kategooria:Esemed Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:23Armulaualeib (ajal | muuda) ‎[793 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kõht oli tühi, aga Tom leidis, et võib vabalt söömata magama minna. Ta ot­sustas, et istub tunnikese itaalia keele vestlussõnastiku taga, siis poeb põhku. Äkki tuli talle meelde, et peab umbes viis naela juurde võtma, sest Dickie kehakatted olid talle laiavõitu ja Dickie oli olnud ka näost priskem kui tema. Niisiis põikas Tom baar-''tabac''<nowiki>'</nowiki>i, tellis pika krõbeda leivaviilu singiga ja klaasi kuuma piima, sest just seda jõi tema...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:22Püha öö (ajal | muuda) ‎[1405 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Teose kohta== * Ta läks õuepimedusse ja seadis sammud tuledesäras hiilgava Triumfikaare poole. Oli kummaline tunda end ihuüksi ja samas suure summa osana nagu äsja peol. Seesama tunne valdas teda ka Notre-Dame'i ees väljakul rahvamurru äärel. Inimesi oli nii palju, et katedraali polnud lootustki pääseda, aga võimen­did kandsid muusika selgesti väljaku igasse ossa. Prantsuse jõululaulud, mille pealkirju ta ei teadnud. "Püha öö". Harras jõululau...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:19Capri (ajal | muuda) ‎[1382 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Talle tuli meelde Capri. Ilm oli ikka kole, aga Capri asus Itaalias. Koos Dickie'ga Caprile heidetud pilk oli ainult igatsust suurendanud. Sa mu meie, tol päeval oli Dickie olnud viimane ''nuhtlus''! Võib-olla peaks suveni politseid kannult raputama, mõtles Tom. Aga ta ihkas Caprile veel rohkem kui Kreekas­se ja akropolile. Kultuur käigu põrgusse. Ta oli lugenud, missugune on Capri talvel: tuul, vihm ja üksildus. Aga ikkagi Capri! Seal o...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:17Niudevöö (ajal | muuda) ‎[1299 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Hommikul võtsid nad kohvikus pruukosti ja lonkisid randa. Pikkade pükste all olid neil supelpüksid. Päev oli jahe, aga vette võis siiski minna. Mongibellos olid nad külmemagi ilmaga ujumas käinud. Rand oli peaaegu inimtühi — mõned omaette hoidvad paarikesed ja salk mehi, kes mängis kaldapealsel mingit mängu. Lained kaardusid üles ja murdusid liival talvise ägedusega. Nüüd märkas Tom, et meestesalk tegeles akrobaatikaga. :"Vist profid,...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:17Inimpüramiid (ajal | muuda) ‎[1297 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Hommikul võtsid nad kohvikus pruukosti ja lonkisid randa. Pikkade pükste all olid neil supelpüksid. Päev oli jahe, aga vette võis siiski minna. Mongibellos olid nad külmemagi ilmaga ujumas käinud. Rand oli peaaegu inimtühi — mõned omaette hoidvad paarikesed ja salk mehi, kes mängis kaldapealsel mingit mängu. Lained kaardusid üles ja murdusid liival talvise ägedusega. Nüüd märkas Tom, et meestesalk tegeles akrobaatikaga. :"Vist profid,...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:17Akrobaatika (ajal | muuda) ‎[1289 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Hommikul võtsid nad kohvikus pruukosti ja lonkisid randa. Pikkade pükste all olid neil supelpüksid. Päev oli jahe, aga vette võis siiski minna. Mongibellos olid nad külmemagi ilmaga ujumas käinud. Rand oli peaaegu inimtühi — mõned omaette hoidvad paarikesed ja salk mehi, kes mängis kaldapealsel mingit mängu. Lained kaardusid üles ja murdusid liival talvise ägedusega. Nüüd märkas Tom, et meestesalk tegeles akrobaatikaga. :"Vist profid," ol...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:12Sürrealism (ajal | muuda) ‎[1208 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Minu sürrealismikatsetus," ütles Dickie järjekordset lõuendit põlvele toetades. :Tom võpatas, nagu oleks tal südamest häbi. Ka sellel maalil oli kahtlemata Marge, aga pikkade madujate juustega, ja mis kõige hullem — tema silmadest peegeldus vastu kaks silmapiiri: ühes Mongibello majad ja mäed, teises rand pisi­keste punaste inimestega. "Jaa, see meeldib mulle," ütles Tom. Härra Greenleafil oli olnud õigus. Siiski pakkus see Dickie...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:12Asjaarmastaja (ajal | muuda) ‎[1069 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Minu sürrealismikatsetus," ütles Dickie järjekordset lõuendit põlvele toetades. :Tom võpatas, nagu oleks tal südamest häbi. Ka sellel maalil oli kahtlemata Marge, aga pikkade madujate juustega, ja mis kõige hullem — tema silmadest peegeldus vastu kaks silmapiiri: ühes Mongibello majad ja mäed, teises rand pisi­keste punaste inimestega. "Jaa, see meeldib mulle," ütles Tom. Härra Greenleafil oli olnud õigus. Siiski pakkus see Di...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:11Pisa torn (ajal | muuda) ‎[1088 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Järgmisel hommikul ärkas ta juba Itaalias. Sel hommikul juhtus midagi väga toredat. Tom vaatles aknast maastikku, kui kuulis, et kupee ukse taga koridoris mainitakse muu jutu sees Pisat. Akendest libises mööda linn. Tom läks koridori, et seda paremini vaadelda, otsis pilguga viltuvajunud torni, ehkki ei teadnud, kas ta üldse ongi Pisas või kas torn paistab, aga seal see oligi! — madalate kriitjate hoonete vahel kõrgus jäme valge sammas, nin...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:10Järjekindlusetus (ajal | muuda) ‎[1089 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tomi peamine viga seisnes selles, et ta polnud kuskile pidama jäänud. Ta oleks võinud töötada näiteks kaubamajas raamatupidajana ja karjäärigi teha, aga paraku oli kaubamaja edutamissüsteem liiga aeglane ja Tomi tööisu sai otsa. Olgu, tema järjekindlusetus oli mingil määral tädi Dottie süü, tädi polnud teda lapsepõlves kunagi kiitnud, isegi mitte siis, kui ta hakkas kolmeteistkümneselt ajalehti laiali kandma. Ajaleht oli aut...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:09Tšekk (ajal | muuda) ‎[1903 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tervitada polnud mõtet. Tädike oli terve nagu purikas. Tom lisas: :''P.S. Mul pole aimugi, kus ma elama hakkan, niisiis ei saa ma Sulle aadressi anda.'' :Kohe hakkas parem, sest need sõnad lõikasid ta tädist lõplikult ära. Tal ei tarvitse tädile üldse asukohta teatada. Enam ei tule ühtki halvustavat ja urgit­sevat kirja, ühtki salakavalat võrdlust isaga, tühiseid tšekke naeruväärsetele summadele, nagu kuus dollarit nelikümmend kaheksa sen...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 18:08Nokkmüts (ajal | muuda) ‎[1272 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Äkitselt tuli tal mütsitahtmine ning ta ostiski pudukauplusest pehmest inglisvillast sinakashalli tagasihoidliku mütsi. Mütsinoka võis näole tõmmata, kui oli tahtmine lamamistoolil tukastada või teha, nagu tukastaks. Nokkmüts on asjalik peakate, mõtles Tom ja pani imeks, miks ta polnud varem sellele tulnud. Nokkmütsiga võib välja näha nagu härrasmees, kõrilõikaja, inglane, prantslane või lihtlabane Ameerika mats, oleneb, kuidas müts päh...')
  • 20. jaanuar 2022, kell 00:09Christiane Baroche (ajal | muuda) ‎[29 808 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Christiane Baroche''' (sündinud 20. jaanuaril 1935 Pariisis) on Prantsuse kirjanik. =="Süvavesi"== Tsitaadid väljaandest: Christiane Baroche, "Süvavesi", tlk Häidi Kolle, 1984, LR 14/15. ==="Kevad"=== * Veebruarist alates muutub ta valvsaks. Kõige suhtes, mis on {{Sõrendus|puhkemas}}. Jumal näeb, et päevgi tulvab taevarannale, nagu avaneks vihmavari. :Hommikuti heidab ta pilgu kõigepealt itta. Ta kummardub aknast välja öhe, mis taandub silmapiiri taha, otsi...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 22:27Sülg (ajal | muuda) ‎[2279 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Luule== <poem> SIIS NEELA VERIST SÜLGE ja ummiklainetel kiigu oled seotud vete külge mis kunagi siit ei liigu </poem> * Jaan Kaplinski, "Siis neela verist sülge" kogust "Tolmust ja värvidest" (1967) <poem> Siin sa seisad kaljus tald maksas jaks ja küdev sülg suus ja su ümber ilmavald: mõõtmatus ja kõigekülgsus. </poem> * Paul-Eerik Rummo, [http://www.vikerkaar.ee/archives/20858 "Con affetto"]. Vikerkaar nr 1/1986, ajakirja avatekst ==Proosa== * K...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 20:35Hüvastijätukorv (ajal | muuda) ‎[1167 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Laev liikus juba, kui Tom söandas oma kajutisse tagasi minna. Ta astus areldi sisse. Tühi. Kena sinine päevatekk oli jälle sile. Tuhatoosid tühjendatud. Mitte märkigi sellest, et siin oleks võõraid käinud. Tom rahunes ja naeratas. Oli see vast teenindus! Cunard Line'i vana hea tava, Briti meresõidukunst ja puha! Voodi juures põrandal seisis suur puuviljakorv. Tom haaras õhinal väikese valge ümbriku. Selles oli kaart: :''Head reisi ja...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:30Sagedus (ajal | muuda) ‎[1732 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sõna lühiduse ja sageduse seos on tõesti selline, et mida sagedam on sõna, seda lühem ta on: suurest kasutamisest on sõnad justkui lühemaks kulunud. [---] Niisiis on tõsi, et sõnu, mis vormilt on lihtsamad – siinsel juhul lühemad –, pruugitakse üldiselt meelsamini. Sidesõnad ja muud abisõnad kui kõige sagedasemad on kõigis keeltes ka kõige lühemad. (lk 13) * Paljude sõnatähenduste koha pealt on kognitiivse keele...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:30Kulumine (ajal | muuda) ‎[1553 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sõna lühiduse ja sageduse seos on tõesti selline, et mida sagedam on sõna, seda lühem ta on: suurest kasutamisest on sõnad justkui lühemaks kulunud. [---] Niisiis on tõsi, et sõnu, mis vormilt on lihtsamad – siinsel juhul lühemad –, pruugitakse üldiselt meelsamini. Sidesõnad ja muud abisõnad kui kõige sagedasemad on kõigis keeltes ka kõige lühemad. (lk 13) ** Margit Langemets, [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/O...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:30Abisõna (ajal | muuda) ‎[828 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sõna lühiduse ja sageduse seos on tõesti selline, et mida sagedam on sõna, seda lühem ta on: suurest kasutamisest on sõnad justkui lühemaks kulunud. [---] Niisiis on tõsi, et sõnu, mis vormilt on lihtsamad – siinsel juhul lühemad –, pruugitakse üldiselt meelsamini. Sidesõnad ja muud abisõnad kui kõige sagedasemad on kõigis keeltes ka kõige lühemad. (lk 13) ** Margit Langemets, [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:30Liitsõna (ajal | muuda) ‎[1597 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Keeled erinevad selle poolest, et mõnes keeles on polüseemiat rohkem, teises vähem – see oleneb keele tüübist. Kui keeles on vaja väljendada uut tähendust, siis näiteks prantsuse ja inglise keeles luuakse olemasolevale sõnale üsna hõlpsasti uus tähendus, aga soome ja eesti keeles moodustatakse pigem terve uus sõna, mis enamasti on liitsõna. Mõni keel aga eelistab hoopis sõnatuletust – selli...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:28Valvsus (ajal | muuda) ‎[2877 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Süstemaatilise polüseemia mallid võtavad üldistatult kokku nimisõna iseäraliku võime "venida" vajadusel tähistama väga mitmesuguseid asju: kui eset, siis ka (sellega seonduvat) tegevust, (selle) materjali, (selle sisse mahtuvat) kogust jm; kui asutust, siis ka sealseid inimesi, samuti hoonet, kus asutus toimib, vahel ka tegevust. Eks peitub selleski seesama keeleökonoomia: on väga mugav kasutada üht ja sama sõna ühe situatsiooni...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:27Erialakeel (ajal | muuda) ‎[668 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Eestikeelse erialakeele ruumi ehitamine ja hoidmine on kallis. Suurt hulka paljudes valdkondades ära tehtud tööd, mis seni on füüsikute Kuuse ja Reivelti sõnul istunud "oma (juba armsaks saanud) andmebaasis", katab nüüd korralik pintsak, aga selle sisse peavad mahtuma ka ülejäänud. Pintsaku parajaks tegemise peaks tagama riik. ** Margit Langemets, [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonaveebi-teine-tulemine/ "S...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:27Objektivism (ajal | muuda) ‎[700 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Terminitöö sisulised küsimused on ajast aega ühed ja samad: mõni terminilooja on ülemäära fantaasiarohke, nagu XVII sajandil Urvaste pastor Johannes Gutslaff, mõni paneb kirja küll termini, aga jätab mõiste määratlemata, mõni peab terminiloomes ainuõigeks kiretut kujundlikkuseta objektivismi, teine lubab, võib-olla isegi eelistab kujundlikku keelt. ** Margit Langemets, [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonaveebi-tein...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:27Terminiloome (ajal | muuda) ‎[682 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Terminitöö sisulised küsimused on ajast aega ühed ja samad: mõni terminilooja on ülemäära fantaasiarohke, nagu XVII sajandil Urvaste pastor Johannes Gutslaff, mõni paneb kirja küll termini, aga jätab mõiste määratlemata, mõni peab terminiloomes ainuõigeks kiretut kujundlikkuseta objektivismi, teine lubab, võib-olla isegi eelistab kujundlikku keelt. ** Margit Langemets, [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/sonaveebi-tein...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:26Rahvuskeel (ajal | muuda) ‎[1565 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Eesti keel on sotsiaalne luksus – vähem kui ühemiljonilise rahva rahvuskeele toimimisvõimelisena hoidmine ei ole kasumlik. Kui tahame, et meie keel ja kultuur kestaks, peame teda kastma ja harima, kaitsma ja hoidma. Eesti Keele Instituut (EKI) on eesti keele kärnerkits sellesse rolli ei sobi. ** Margit Langemets, [https://epl.delfi.ee/artikkel/72203289/margit-langemets-miks-on-vaja-eesti-keele-instituuti "Mik...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:25Kasumlikkus (ajal | muuda) ‎[668 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Eesti keel on sotsiaalne luksus – vähem kui ühemiljonilise rahva rahvuskeele toimimisvõimelisena hoidmine ei ole kasumlik. Kui tahame, et meie keel ja kultuur kestaks, peame teda kastma ja harima, kaitsma ja hoidma. Eesti Keele Instituut (EKI) on eesti keele kärnerkits sellesse rolli ei sobi. ** Margit Langemets, [https://epl.delfi.ee/artikkel/72203289/margit-langemets-miks-on-vaja-eesti-keele-instituuti "Miks on vaja Ee...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:25Eesti Keele Instituut (ajal | muuda) ‎[1667 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Eesti keel on sotsiaalne luksus – vähem kui ühemiljonilise rahva rahvuskeele toimimisvõimelisena hoidmine ei ole kasumlik. Kui tahame, et meie keel ja kultuur kestaks, peame teda kastma ja harima, kaitsma ja hoidma. Eesti Keele Instituut (EKI) on eesti keele kärnerkits sellesse rolli ei sobi. * Eesti keelt uuritakse järjepidevalt ainult Eestis. See ei saagi olla ühegi teise riigi põhihuvi või kohustus. EKI on...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:24Keeletehnoloogia (ajal | muuda) ‎[1552 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Moodsal ajal näitab keele elujõudu keeletehnoloogia: elus on ja ellu jäävad keeled, milles oskab inimesega suhelda arvuti ja kodutehnika, mida saab arvuti abil automaatselt analüüsida, mille jaoks luuakse ja arendatakse keeleportaale ning ... mis on esindatud Google'i tõlkemasinas. Küllap on paljud märganud, et Google'i eesti tõlge läheb aina paremaks. Aga mispärast? Puhtalt sel põhjusel, et eesti keele (veebi)tekstide hulk, millele sta...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:24Dubleerimine (ajal | muuda) ‎[720 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vana kirjakeele uurija ja tõlkija Kristiina Ross on oma sõnavõttudes aina rõhutanud, et kogu eesti keele uurimise koondamine ainult ühte institutsiooni on väga ohtlik. Dubleerimist on mõttekas vältida aladel, mida mujal maailmas niikuinii viljeldakse ning millega tegelemise katkemine Eestis ei tooks kaasa fataalseid tagajärgi ei vastavale valdkonnale ega Eestile. ** Margit Langemets, [https://epl.delfi.ee/artikkel/72203289/margit-langemets-m...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:24Keelejulgeolek (ajal | muuda) ‎[1344 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vana kirjakeele uurija ja tõlkija Kristiina Ross on oma sõnavõttudes aina rõhutanud, et kogu eesti keele uurimise koondamine ainult ühte institutsiooni on väga ohtlik. Dubleerimist on mõttekas vältida aladel, mida mujal maailmas niikuinii viljeldakse ning millega tegelemise katkemine Eestis ei tooks kaasa fataalseid tagajärgi ei vastavale valdkonnale ega Eestile. * Keelejulgeolekust on varem kõnelnud Mart Rannut ja Sirje...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:24Julgeolekurisk (ajal | muuda) ‎[1324 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Vana kirjakeele uurija ja tõlkija Kristiina Ross on oma sõnavõttudes aina rõhutanud, et kogu eesti keele uurimise koondamine ainult ühte institutsiooni on väga ohtlik. Dubleerimist on mõttekas vältida aladel, mida mujal maailmas niikuinii viljeldakse ning millega tegelemise katkemine Eestis ei tooks kaasa fataalseid tagajärgi ei vastavale valdkonnale ega Eestile. * Keelejulgeolekust on varem kõnelnud Mart Rannut ja Si...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:20Polüseemia (ajal | muuda) ‎[2463 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Paljude sõnatähenduste koha pealt on kognitiivse keeleteaduse esindajad umbes 1980-ndatel väitnud, et mida sagedam sõna, seda tuttavam ta on ning seda käepärasemalt oskab emakeelne kõneleja teda tarvitada. Inimesele juba tuttava sõna abil on lihtne (s.t ökonoomne) viidata igasugustele nähtustele, samuti on kerge sellele sõnale uusi tõlgendusi "külge pookida". Keeleuurijad on koguni arvanud, et ühe tähendusega sõnad on selle võrra vaesemad...')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:17Epiteet (ajal | muuda) ‎[328 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Epiteet peaks olema nimisõna armuke, kuid mitte iial selle seaduslik abikaasa. ** Alphonse Daudet, "Notes sur la vie", Paris: E. Fasquelle, 1899, lk 3 Kategooria:Keel Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad')
  • 19. jaanuar 2022, kell 16:13Lühidus (ajal | muuda) ‎[1283 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sõna lühiduse ja sageduse seos on tõesti selline, et mida sagedam on sõna, seda lühem ta on: suurest kasutamisest on sõnad justkui lühemaks kulunud. [---] Niisiis on tõsi, et sõnu, mis vormilt on lihtsamad – siinsel juhul lühemad –, pruugitakse üldiselt meelsamini. Sidesõnad ja muud abisõnad kui kõige sagedasemad on kõigis keeltes ka kõige lühemad. (lk 13) ** Margit Langemets, [https://www.emakeeleselts.ee/oma...')
  • 18. jaanuar 2022, kell 18:35Kreek (ajal | muuda) ‎[545 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'Kreek on kreegipuu vili. ==Luule== <poem> tuhme ja siniseid oksi mullani kooldumas näen kusagil kreegid said valmis hilised kusagil kreegid lokkava ädala laineil kaugenes sügisepäev /---/ jõe ääres roostetab rohi terav on metsõunte maik kusagil kreegid said valmis viimased kreegid on valmis laugudel lamab oktoober kamalus valguselaik </poem> * Viivi Luik, "*** Tuhme ja siniseid oksi" (1969). Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 20...')
  • 17. jaanuar 2022, kell 18:06Patricia Highsmith (ajal | muuda) ‎[72 965 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Patricia Highsmith''' (sündinud Mary Patricia Plangman, pseudonüüm Claire Morgan; 19. jaanuar 1921, Fort Worth, Texas, USA – 4. veebruar 1995, Locarno, Ticino, Šveits) oli UAa kirjanik. =="Andekas mr Ripley"== Tsitaadid väljaandest: Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007 (2. trükk). * Tom vaatas selja taha ja nägi, et Green Cage'ist välja astunud mees tuleb tema poole. Tom lisas sammu. Kindel mis kindel: mees jälitas teda. Alles v...')
  • 17. jaanuar 2022, kell 17:53Tuuli Velling (ajal | muuda) ‎[5216 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Tuuli Velling''' (varem '''Tuuli Taul'''; sündinud 18. jaanuaril 1986 Pärnus) on eesti laulja ja luuletaja. =="Täiuslik ja turvaline"== Tsitaadid väljaandest: Tuuli Taul, "Täiuslik ja turvaline", 2010. <poem> KUI OTSUSTATE VÕTTA MEILT KÕIK JÄTKE ALLES VÕIMALUS SELLEST KIRJUTADA JA MEIE LIIK SÄILIB </poem> * "*KUI OTSUSTATE VÕTTA MEILT KÕIK", lk 5 <poem> suurel reedel seisin peatuses Ja mineraalvesi kihlses väsinud soontes nagu oskus ärgata kaks minut...')
  • 17. jaanuar 2022, kell 02:57Michelle Obama (ajal | muuda) ‎[80 310 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Michelle LaVaughn Robinson Obama''' (sündinud 17. jaanuaril 1964) on USA jurist ja aimekirjanik. =="Minu lugu"== Tsitaadid väljaandest: Michelle Obama, "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018. (Inglise keeles "Becoming".) * Lapsena olid mu ambitsioonid lihtsad. Ma soovisin endale koera. Tahtsin ealda trepiga majas - Ühe perekonna kahekordses majas. Mingil põhjusel tahtsin, et meil oleks neljaukseline mahtuniversaal, isa au ja uhkuse - kaheukselise Buicki...')
  • 16. jaanuar 2022, kell 17:22Eeva (ajal | muuda) ‎[688 baiti]WikedKentaur (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Eeva''' on Piibli järgi Aadama täiendatud versioon. == Piibel == <poem> Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga. Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde. Ja Aadam ütles: "See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest v...')
  • 16. jaanuar 2022, kell 14:45Rahvaloendus (ajal | muuda) ‎[3558 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Viimane rahvaloendus tegi kindlaks, et liiduvabariikide elanikkond moodustab sada nelikümmend kolm miljonit inimest. Kui kõrvale heita üheksakümmend miljonit talupoega, kes toolide asemel tarvitavad pinke, lavatseid ja muldrikke, Idas aga kulunud vaipu ja matte, siis jääb ikkagi viiskümmend miljonit inimest, kelle koduses elus toolid on esmajärgulise tähtsusega mööbliesemed. Kui aga arvestame võimalikke arvutusvigu ja mõnede Liidu...')
  • 15. jaanuar 2022, kell 00:18Tania Alexander (ajal | muuda) ‎[29 016 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Tania Alexander''' ('''Tatiana von Benckendorff'''; 15. jaanuar 1915 Sankt-Peterburg – 5. detsember 2004, London) oli vene literaat ja tõlkija. =="Lapsepõlv Eestis"== Tsitaadi väljaandest: Tania Alexander, "Lapsepõlv Eestis", tlk Eve Köst, 1995. * Baltimaade filosoof krahv Hermann Keyserling, kes kirjutas oma kuulsa reisipäeviku aastal 1914, ütles kord: "Ma ei ole taanlane, ka mitte sakslane ega rootslane ja ka venelane mitte — minus on natuke igaühest....')
  • 14. jaanuar 2022, kell 16:07Viktor Frankl (ajal | muuda) ‎[11 511 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Viktor Emil Frankl''' (26. märts 1905 – 2. september 1997) oli holokausti üle elanud Austria neuroloog ja psühhiaater ning logoteraapia rajaja. :Eesti keeles on ilmunud tema raamat "... trotzdem Ja zum Leben sagen. Ein Psychologe erlebt das Konzentrationslager" (1946) == ...ja siiski tahta elada == Viktor E. Frankl, "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit". Tõlkinud Piret Metspalu. Tartu: Johannes Esto Ühing 2002 * Oletagem n...')
  • 13. jaanuar 2022, kell 03:05Savjon Liebrecht (ajal | muuda) ‎[10 831 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Savjon Liebrecht, 2016. '''Savjon Liebrecht''' (sündinud 13. jaanuaril 1948 Saksamaal Münchenis) on Iisraeli kirjanik. =="Õunad kõrbest"== Tsitaadid väljaandest: Savjon Liebrecht, "Õunad kõrbest ja teisi jutte", tlk Kalle Kasemaa ja Rahel M. Kasemaa, 2001, LR 4/5. ==="Chajuta kihlus"=== * Kogu selle segaduse keskel meenus Bellale, et ta polnud veel lõplikult otsustanud, millist kleiti selle sündmuse puhul kanda. Pärast seda, ku...')
  • 10. jaanuar 2022, kell 17:54Diana Gabaldon (ajal | muuda) ‎[54 915 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Diana Gabaldon''' (sündinud 11. jaanuaril 1952 Williamsis Arizona osariigis USAs) on USA kirjanik. =="Võõramaalane", 1. raamat== Tsitaadid väljaandest: "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, 2014. * Inimesi kaob alatihti. Küsige esimese ettesattuva polit­seiniku käest. Veel parem ajakirjaniku käest. Kadumised on nende leib. (romaani eessõna, lk 5) * Ma polnud selliseid asju otseselt planeerinud, minu mõtted käisid lihtsalt selliseid radu, et kuidas...')
  • 9. jaanuar 2022, kell 18:13Primo Levi (ajal | muuda) ‎[35 754 baiti]Pseudacorus (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'pisi|Primo Levi 1950ndail '''Primo Michele Levi''' (31. juuli 1919 – 11. aprill 1987) oli Itaalia juudi päritolu keemik ja kirjanik. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud "Kas see on inimene" ja "Hingetõmbeaeg". ==Kas see on inimene== Primo Levi, "Kas see on inimene. Hingetõmbeaeg". Tõlkinud Maarja Kaplinski ja Mailis Põld. Vagabund 2004, sari "Luukamber" * Paljud inimesed või rahvad võivad vaistlikult tunda, et "iga võõras on vaenlane"...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 22:44Pärimuskultuur (ajal | muuda) ‎[1014 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üha määravamaks on meie igapäevaelu organiseerimisel saanud meedia. Kõikide praegusajal aktuaalsete tähtpäevade puhul tuleb rõhutada tähistamise organisatoorset iseloomu, toetumist meediale. Tähtpäevade tarbefunktsiooni taandudes on rõhuasetus tavandi meelelahutuslikul poolel, tähtpäevaüritused on käsitatavad folklorismi-ilmingutena. Sellega kaasneb kultuuriprotsessis osalejate jagunemine passiivseteks pealtvaatajateks ja esi...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 22:44Esineja (ajal | muuda) ‎[2802 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üha määravamaks on meie igapäevaelu organiseerimisel saanud meedia. Kõikide praegusajal aktuaalsete tähtpäevade puhul tuleb rõhutada tähistamise organisatoorset iseloomu, toetumist meediale. Tähtpäevade tarbefunktsiooni taandudes on rõhuasetus tavandi meelelahutuslikul poolel, tähtpäevaüritused on käsitatavad folklorismi-ilmingutena. Sellega kaasneb kultuuriprotsessis osalejate jagunemine passiivseteks pealtvaatajateks ja esine...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 22:43Kultuuritöötaja (ajal | muuda) ‎[1015 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üha määravamaks on meie igapäevaelu organiseerimisel saanud meedia. Kõikide praegusajal aktuaalsete tähtpäevade puhul tuleb rõhutada tähistamise organisatoorset iseloomu, toetumist meediale. Tähtpäevade tarbefunktsiooni taandudes on rõhuasetus tavandi meelelahutuslikul poolel, tähtpäevaüritused on käsitatavad folklorismi-ilmingutena. Sellega kaasneb kultuuriprotsessis osalejate jagunemine passiivseteks pealtvaatajateks ja esi...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 22:09Rahvaluule (ajal | muuda) ‎[534 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Suhe jutustajale võõra kuulajaga määrab üsna kõvasti selle, mida ja kuidas räägitakse. Rahvaluulekoguja ei ole kohalike asjadega kursis ning siis hakatakse valima ja vaagima, mida talle jutustada ja mis asi see rahvaluule on, mida tema tahab. (lk 16, "Jutuvestja kui isiksus", 2001) ** Mall Hiiemäe, "Pühad ja argised ajad rahvakalendris", 2010 Kategooria:Folkloor Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definits...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 22:09Rahvaluulekoguja (ajal | muuda) ‎[824 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Suhe jutustajale võõra kuulajaga määrab üsna kõvasti selle, mida ja kuidas räägitakse. Rahvaluulekoguja ei ole kohalike asjadega kursis ning siis hakatakse valima ja vaagima, mida talle jutustada ja mis asi see rahvaluule on, mida tema tahab. (lk 16, "Jutuvestja kui isiksus", 2001) ** Mall Hiiemäe, "Pühad ja argised ajad rahvakalendris", 2010 Kategooria:Folkloor Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definits...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 22:09Kuulaja (ajal | muuda) ‎[543 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Suhe jutustajale võõra kuulajaga määrab üsna kõvasti selle, mida ja kuidas räägitakse. Rahvaluulekoguja ei ole kohalike asjadega kursis ning siis hakatakse valima ja vaagima, mida talle jutustada ja mis asi see rahvaluule on, mida tema tahab. (lk 16, "Jutuvestja kui isiksus", 2001) ** Mall Hiiemäe, "Pühad ja argised ajad rahvakalendris", 2010 Kategooria:Kommunikatsioon Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:D...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 22:08Folklorism (ajal | muuda) ‎[1015 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Üha määravamaks on meie igapäevaelu organiseerimisel saanud meedia. Kõikide praegusajal aktuaalsete tähtpäevade puhul tuleb rõhutada tähistamise organisatoorset iseloomu, toetumist meediale. Tähtpäevade tarbefunktsiooni taandudes on rõhuasetus tavandi meelelahutuslikul poolel, tähtpäevaüritused on käsitatavad folklorismi-ilmingutena. Sellega kaasneb kultuuriprotsessis osalejate jagunemine passiivseteks pealtvaatajateks ja esineja...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:57Sünnikaart (ajal | muuda) ‎[884 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Pole vaja olla ablas tähetark, et vaimustusest hulluda sopran Elina Netšajeva sünnikaardi peale. Mõnikord ei ole isegi loodus kade ja pillab ühe lapsukese peale lausa peoga puhast ilu, kuhjaga karismat, peent muusikatunnetust ning harva esinevat virkust. Tema selja taga on toetav perekond, prantsuse lütseumi konservatiivne kasvatus, intuitiivselt aristokraatlik hoiak ja selle kõige juures sundimatu lihtsus. Kui ta po...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:56Popstaar (ajal | muuda) ‎[783 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Netšajeva on ju noorem kui iseseisev Eesti. Popstaari õidepuhkemiseks oleks see juba paras iga. Tõsiseltvõetava ooperilauljana pole ta veel isegi teismeikka jõudnud, pigem käib töö alles liivakastis ehk tegeldakse laulutehnikale alusmüüri ladumisega – sellest sõltub kogu tema tulevase karjääri kestus. Ja seda ei või mitte laduda liivale ega seltskonnameedia loorberitele, sest ooperimajas ei loe ilu ega kuulsus....')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:56Laulutehnika (ajal | muuda) ‎[1141 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Netšajeva on ju noorem kui iseseisev Eesti. Popstaari õidepuhkemiseks oleks see juba paras iga. Tõsiseltvõetava ooperilauljana pole ta veel isegi teismeikka jõudnud, pigem käib töö alles liivakastis ehk tegeldakse laulutehnikale alusmüüri ladumisega – sellest sõltub kogu tema tulevase karjääri kestus. Ja seda ei või mitte laduda liivale ega seltskonnameedia loorberitele, sest ooperimajas ei loe ilu ega kuulsus....')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:55Seltskonnameedia (ajal | muuda) ‎[765 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Netšajeva on ju noorem kui iseseisev Eesti. Popstaari õidepuhkemiseks oleks see juba paras iga. Tõsiseltvõetava ooperilauljana pole ta veel isegi teismeikka jõudnud, pigem käib töö alles liivakastis ehk tegeldakse laulutehnikale alusmüüri ladumisega – sellest sõltub kogu tema tulevase karjääri kestus. Ja seda ei või mitte laduda liivale ega seltskonnameedia loorberitele, sest ooperimajas ei loe ilu ega kuulsus. ** Anne Prommik,...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:54Koloratuursopran (ajal | muuda) ‎[717 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Koloratuursopranite tippaariate tehnilise valdamisega tõestas noor ooperilauljatar Netšajeva, et tema võimed ei piirdu hirvesilmade särades Eurovisioni lauluvõistluse jaoks kohatult kõrgete nootide pildumisega. (Elitistlikult ülbitseva vokaaligurmaanina peaksin siin muidugi eelistama sigade ette pärlite loopimise kujundit.) ** Anne Prommik, [https://kultuur.err.ee/838199/anne-prommik-monusalt-glamuurne-hari...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:52Ooperiteater (ajal | muuda) ‎[2122 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Teistest jumaldatud ooperilauljatest erineb Pavarotti aga ka selle poolest, et ühel hetkel jäävad ooperimajad talle väikeseks. Oma esimese agendi Herbert Breslini soovitusel hakkab ta andma soolokontserte. Hiljem vallutab staadionid ja hiidareenid, kus seni esinesid vaid rokkstaarid. Peagi on Pavarotti nimest saanud tööstus, milles pöörlevad muinasjutulised rahasummad. Paljud varasemad ooperitähed on kuulsuse najal sülle kukkunud varandus...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:51Sihtasutus (ajal | muuda) ‎[702 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Paratamatult tuleb sihtasutustamise perioodil meelde, et muusikateater on kulukaim teatriliik, üksikute eranditega. Üldjuhul on muusikateatril vaja suurt inimressurssi ehk koori, orkestrit ja dirigenti, seega mitu korda suuremat meeskonda kui sõnateatril, pealegi inimesi, kes on eriala õppinud lapsest saadik. ** Anne Prommik, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kolmas-sektor-kas-eesti-ooperi-paasterongas/ "Kolmas...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:50Sädeinimene (ajal | muuda) ‎[1242 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Sellised algatused vajavad inimenergiapommi, kel peale keskmisest suurema eneseväljendusvajaduse ja missioonitunde juhtub olema ka parimas mõttes loomemajanduslikku soont. Otsitakse sinisilmseid multitalente, kes suudavad viie leiva ja kahe kalaga ära toita kolm näljast rahvatantsurühma, panna kohaliku kunstikooli lapsed lauljatele mälestuseks puulusikaid treima ja nende vanemad kohvikusse pirukaid küpsetama, ise aga kui muuseas orkestrit dirigeerida v...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:50Operett (ajal | muuda) ‎[620 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Olen mittemuusikute ringkonnas täheldanud, et muusikateatrit kiputaksegi seostama pigem kontserdi- kui teatrieluga. Küllap peituvad põhjused ajaloos: meie teatri algusaegadel oli operett midagi labast ja ooperite teostus küündimatu. ** Anne Prommik, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kolmas-sektor-kas-eesti-ooperi-paasterongas/ "Kolmas sektor – kas Eesti ooperi päästerõngas?"] Sirp, 16.09.2016 Kategooria:Teater Kat...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:49Eluloofilm (ajal | muuda) ‎[1648 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Oscari pälvinud režissöörid ei võta ooperilauljate eluloofilme just sageli teha. Lauljaid, kelle saatus läheb korda miljonitele, polegi ooperiajaloos nii palju. Viimati valmis 2017. aastal Tom Volfi silmapaistvalt hea linateos legendaarsest sopranist Maria Callasest. Neid filme ühendab see, et autor pole lähtunud staare ümbritsenud meediakärast ja kurioosumitest, vaid on oma objekti vaadelnud umbes niisuguse imetlusega nagu lepidopterolo...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:48Tarbijakaitse (ajal | muuda) ‎[1051 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Viimasel ajal tundub, et kriitikuid vihatakse üha kirglikumalt. Seda võib muidugi seletada teatava nihkega kriitikainstitutsiooni positsioonis. Kui eelmise sajandi viimastel kümnenditel seisis arvustaja pigem muusiku poolel ja eeskätt tõlkis kõrge kunsti publikule arusaadavasse keelde, siis uus kriitikute põlvkond on üle jooksnud tarbijakaitse boksi. Akadeemilise hariduse puudumine ei ole piinlik ja oma isiku sissetoomine ei tundu odava ''egotrip''...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:47Honorar (ajal | muuda) ‎[563 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Pole ime, et mõnigi kriitik viskab pärast pahaaimamatut debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorarisumma kokku ei ole piisavalt kaalukad, et taluda sildistamist ja pimedat viha. ** Anne Prommik, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/muidu-kena-inimene-aga-kriitik/ "Muidu kena inimene, aga kriitik"] Sirp, 24.03.2017 Kategooria:Majandus Kategooria:Täiendamist vajavad artik...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:47Kultuuri­poliitika (ajal | muuda) ‎[657 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Suurepäralise maja juures on näitelava liig ahtake – see on kõigi asjatundjate arwamine olnud, kes uut teatri senini vaatamas käinud," kirjutas Eduard Wirgo 1913. aastal. Möödas on üle sajandi, aga ikka ei ole meil päris ooperiteatrit. Kui see pole kultuuri­poliitika suurimaid läbikukkumisi, siis mis veel? ** Anne Prommik, intervjuu: [https://www.sirp.ee/kultuur-2030/anne-prommik/ "Kultuur 2030: Anne Prommik"] Sirp, 24.08.201...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:44Persona non grata (ajal | muuda) ‎[601 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Olen ka ise selle vea teinud ja kriitikakuradile sõrme andnud. Sõpru ma sellega võita ei lootnudki, aga keegi peab ka seda tänamatut tööd tegema. Eks loomeinimene peabki olema emotsionaalne ja aus kriitik on muusikute seltskonnas alati olnud pigem ''persona non grata''. ** Anne Prommik, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/muidu-kena-inimene-aga-kriitik/ "Muidu kena inimene, aga kriitik"] Sirp, 24.03.2017 Kategooria:Ühiskond [...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:43Klassikaraadio (ajal | muuda) ‎[625 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Kontserdielu kipub inimene vabatahtlikult arvustama ainult ühel patoloogilisel põhjusel: ebanormaalse huvi ja lausa kirgliku armastuse korral muusika vastu. Klassikaraadio toimetajana saan tihti kirju ja kõnesid nii muusikutelt kui ka kuulajatelt, kes arvavad teisiti. ** Anne Prommik, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/muidu-kena-inimene-aga-kriitik/ "Muidu kena inimene, aga kriitik"] Sirp, 24.03.2017 Kategooria:Ajakirjandus...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:40Hääleharjutus (ajal | muuda) ‎[650 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Mõlemad sadade tuhandete lemmikud olid neid ümbritsevast kaaskonnast hoolimata pigem üksildased inimesed. (Seda võiks muidugi öelda kõigi ooperitähtede kohta. Kes pole valmis veetma pikki üksildasi õhtuid kõledates hotellitubades, jätku hääleharjutused kiiresti sinnapaika). ** Anne Aavik, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/suurem-kui-ooper-ise/ "Suurem kui ooper ise"] Sirp, 09.08.2019, arvustus Ron Howardi dokfilmile...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:39Ooperilaulja (ajal | muuda) ‎[2927 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Teistest jumaldatud ooperilauljatest erineb Pavarotti aga ka selle poolest, et ühel hetkel jäävad ooperimajad talle väikeseks. Oma esimese agendi Herbert Breslini soovitusel hakkab ta andma soolokontserte. Hiljem vallutab staadionid ja hiidareenid, kus seni esinesid vaid rokkstaarid. Peagi on Pavarotti nimest saanud tööstus, milles pöörlevad muinasjutulised rahasummad. Paljud varasemad ooperitähed on kuulsuse najal sülle kukkunud varandu...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 20:37Eralennuk (ajal | muuda) ‎[956 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Pavarotti-sugune diiva on XXI sajandil väljasurev liik. Tänased Rodolfod ja Violettad käivad pigem jala, seljakott seljas (küllap seetõttu ongi nad reeglina saledad). Neil on maitsekad brändirõivad, hommikuti jooga eratunnid, lapsed ja koerad, sadu jälgijaid Instagramis. Aga neil puuduvad eralennukid, karusnahksed keebid ja haruldased juveelid. Näiteks maailmakuulus New Yorgi Metropolitani kauaaegne esimetsosopran Dolora Zajick le...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 18:54Kurt (ajal | muuda) ‎[598 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Piibel== * Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale. :33 Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt :34 ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: "Effata!", see on "Avane!" :35 ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. * Markuse evangeelium, 7:32-35 Kategooria:Kuulmine Ka...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 18:49Viimane (ajal | muuda) ‎[286 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Piibel== * [Jeesus:] Paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks. ** Matteuse evangeelium 19:30 Kategooria:Teemad Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad')
  • 8. jaanuar 2022, kell 18:48Pime (ajal | muuda) ‎[261 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Piibel== * [Jeesus:] Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku. ** Matteuse evangeelium 15:14 Kategooria:Nägemine Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad')
  • 8. jaanuar 2022, kell 18:48Sidumine (ajal | muuda) ‎[369 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Piibel== * [Jeesus:] Mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas. ** Matteuse evangeelium 18:18 Kategooria:Tegevused Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad')
  • 8. jaanuar 2022, kell 18:47Miil (ajal | muuda) ‎[344 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Piibel== * [Jeesus:] Kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks! ** Matteuse evangeelium 5:41 Kategooria:Mõõtühikud Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad')
  • 8. jaanuar 2022, kell 17:54Lugejakaart (ajal | muuda) ‎[801 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Raamatukokku on peaagu miili jagu maad, ja nad kõnnivad sinna koos laupäevahommikuti. Kolmandal korral soovitab raamatukoguhoidja neil lugejakaarte taotleda, ja kui Lydia sellest pakkumisest ära ütleb, hakkab naine hispaania keeles rääkima ning ütleb Lydiale, et see ei kujuta neile mingit hädaohtu, et neil on õigus lugejakaartidele hoolimata oma immigrandistaatusest. Lydia kõhkleb esiti, aga keda siis veel usaldada kui mitte raam...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 17:54Tulistamine (ajal | muuda) ‎[1595 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Soledad vajutab päästikule ja Rebeca vaatab seda ilma vähimagi reaktsioonita. Ta ei võpata ega hüppa ega ahmi õhku. Ta ei pööra pilku ära. Soledad tahaks Lorenzot aina uuesti ja uuesti tulistada. Ta kujutleb kuuliauke ''todos los agentes'' kehades Sinaloas, kujutleb Iváni ajupritsmeid lendamas lakke tema kohal, ja ta tahaks jääda igaveseks Lorenzot tulistama. Ta ei pea enam isegi kõrbest lahkuma, sest tal pole elu lõpuni vaja enam midagi...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 17:53Deporteerimine (ajal | muuda) ‎[1013 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * "Miks neil seljakotte ei ole?" küsib Luca. :"Sest nad on ''deportado''<nowiki>'</nowiki>d. Nad elavad Ühendriikides, ''güey''. Nagu terve igaviku. Nagu mingi kümme aastat. Võib-olla juba lapsest saati. Ja siis lähevad nad ühel hommikul parasjagu tööle või tulevad ühel päeval koolist koju või mängivad pargis jalkat või ostavad kaubanduskeskusest uusi tosse ja siis, põmaki! Nad deporteeritakse niimoodi nagu nad parasjagu juhtuvad olema, kui...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 17:52Uimastikaubitseja (ajal | muuda) ‎[839 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [Luca:] "Kuidas me teame, et sa tõesti arst oled?" :"Aa." Mees tõstab sõrme ja võtab siis tagataskust rahakoti. Seal on isikut tõendav dokument. Tema pildiga. Sellel on kirjas "Doktor Ricardo Montanero-Alcán." Luca hingab dokumendi peale, enne kui selle tagasi annab. :"See ei tõesta midagi," tähendab Soledad. "Sa võid olla arst, ja sellele lisaks ikkagi ka uimastikaubitseja. Sa võid olla arst, õpetaja, preester. Sa võid olla föder...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 17:51Tagaajamine (ajal | muuda) ‎[1000 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aga Lucat see hääl ei nõrgesta, vastupidi, see paneb ta veel kiiremini jooksma. See meenutab talle neid kordi ''abuela'' juures, kui viimane palus tal keldrisse minna ja külmikusse üks pudel ingveriõlut juurde tuua, ja Luca teadis, et ta peab sinna minema ja seda tegema aga ''abuela'' kelder oli jube. Isegi kui ta pani kõik tuled põlema ja laulis kogu aeg valju häälega, jõudis ta ainult poolele teele trepist üles tagasi, k...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 17:51Pahkluu (ajal | muuda) ‎[1766 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aga Lucat see hääl ei nõrgesta, vastupidi, see paneb ta veel kiiremini jooksma. See meenutab talle neid kordi ''abuela'' juures, kui viimane palus tal keldrisse minna ja külmikusse üks pudel ingveriõlut juurde tuua, ja Luca teadis, et ta peab sinna minema ja seda tegema aga ''abuela'' kelder oli jube. Isegi kui ta pani kõik tuled põlema ja laulis kogu aeg valju häälega, jõudis ta ainult poolele teele trepist üles tagasi, k...')
  • 8. jaanuar 2022, kell 17:51Valjuhääldi (ajal | muuda) ‎[1041 baiti]Ehitaja (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Aga Lucat see hääl ei nõrgesta, vastupidi, see paneb ta veel kiiremini jooksma. See meenutab talle neid kordi ''abuela'' juures, kui viimane palus tal keldrisse minna ja külmikusse üks pudel ingveriõlut juurde tuua, ja Luca teadis, et ta peab sinna minema ja seda tegema aga ''abuela'' kelder oli jube. Isegi kui ta pani kõik tuled põlema ja laulis kogu aeg valju häälega, jõudis ta ainult poolele teele trepist üles tagasi, k...')