Charles Baudelaire
Charles Pierre Baudelaire [bodle:r] (9. aprill 1821 – 31. august 1867) oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik.
- Nii ta siis läheb, jookseb, otsib. Mida ta otsib? Ta otsib seda miskit, mida ma tohiksin ehk nimetada modernsuseks, sest pole paremat sõna kõnealuse idee väljendamiseks. Tema eesmärk on eraldada moest see, mis temas tema ajaloolisuses on poeetilist, leida igavest mööduvast...
- "Modernse elu maalija" (cit. via: Hasso Krull, "Teil pole õigust olevikku ära põlata", Vikerkaar 12/2013)
Tema kohta[muuda]
- Klassikaline detektiivikirjandus lähtub põhimõttest, et paha on keegi teine, kangelane, kellele kaasa elada või kellega isegi samastuda, on ise üsna tuntud ja turvaliselt muutumatu suurus, lähemalt uuritakse aga mingit teist, distantsilt vaadeldavat tegelast. Baudelaire’i puhul ei ole vaja avastadagi, et asjad nõnda pole – ta on ikka korranud, et on ühtaegu uurimisalune ja uurija, objekt ja subjekt. Vahet ei saa teha, ning mitte ainult luuletaja iseeneses, vaid ka luuletaja ja lugeja omavahel. Seegi on Baudelaire’i selgelt väljendatud veendumus, lugeja poolt aga eelkõige selle silmakirjalikkuse küsimus, mida luuletaja talle omistanud on.
- Katre Talviste, "Kas südamepaljastamine on sündsusetu?" Sirp, 28. november 2014
Allikata[muuda]
- Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut.
- Raske kunst on olla siiras, mõjumata naeruväärsena.
