Mine sisu juurde

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/september

Allikas: Vikitsitaadid
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember
  • Emast kirjutamine võis olla keeruline sellepärast, et Virginia oli 13-aastane, kui ema suri, aga ka sellepärast, et tema minevikust ei olnud palju teada. Kõik olid ühel nõul ainult selles, et ta oli ilus ja kurb.

Aed imeveidraid vilju täis,
mis taevaist tolknevad.
Vennad kui loomad arutud
võõraid silmi pelgavad.

Üks mees vaid seisab vabana,
kuis oleks murdmatu
ta hing; on käsi naelaga
tal kinni tammepuus.

Sosistades minu geenides, meie geenides
kõik eilsed vaevu peidus
mu suus, huuled kokku surutud
ainsa hingetõmbe sünkroonsus
maitsen igavikku selle päeva
sõrmeotstelt, kus saladused
löövad südames, jäine vihm.

Kuula...
Õrna kuiva häälega,
just nagu mööduksid vaimud,
murduvad külmast krõbedad lehed lahti puudelt
ja langevad.

Roos, karm roos,
räsitud ja napiõieline,
armetu õis, kõhn,
kasinalehine,

hinnalisem
kui märg roos
üksi varre otsas -
sind sasib iil.

Kidur, väikselehine,
oled liivale heidetud,
sind kergitab
krõbisev liiv,
mis kihutab tuules.

Kas suudab damaskuse roos
nõristada nii kirbet aroomi,
lehes karastunut?

  • H. D., "Mereroos" ("Sea Rose"), rmt: antoloogia "Modernist Women Poets", Counterpoint, 2014
  • Kunstiteose kaudu maailma mõtestades luuakse iga kord ka justkui uus maailm, mida kellelgi ei õnnestu ainult enda omaks pidada ja kuhu võime sukelduda üksnes selleks, et seejärel erksama mõtte ja suurema südamega jälle pinnale tulla. Nii saabki võimalikuks, et me pole enam see, mida omame, vaid see, mida mõistame. Ja selles üksteise toetamine on meile vastastikku kasulik.
  • Vaatamata üsnagi ägedale suhtlemisstiilile on udmurdi kultuur ju märkimisväärselt reserveeritud ja vaoshoitud, kui küsimus on tunnetes ja eriti negatiivsetes tunnetes. Nende suhtes valitseb sama hästi kui nulltolerants. Mina saan seda tunda igal sammul: niipea kui mu näoilme väljendab tunnet, mis ei ole positiivne, saan ma kohe vastu näppe. See näitab udmurtide tunnete haldamise viisi mõlemat külge. Mitte juhuslikult ei arvata, et kui udmurt laulab, siis on ta kurb.
    • Eva Toulouze, "Minu Udmurdimaad. Välitöömärkmeid ja mõtisklusi", tlk Indrek Koff, Argo, 2021, lk 369
  • Ma armastan mulla sõnatut elu, olen mulla laps, tahaksin meelsasti olla tuules õõtsuv rohukõrs, aga veel meelsamini tahaksin ma olla puu. Iseäranis vanaks jäädes oleks nii tore olla puu. Kingul meie maja taga on igivana pajupuu ja ma olen seda õige tähelepanelikult vaadelnud, jah, ma seisan tihti pikka aega seda vaadates. Paju ilme on auväärne, ma armastan niisuguseid suurvaime, kes seisavad elu muutustest kõrgemal, aga ajavad ometi rohelisi võrseid.
    • Hagar Olsson, "Siidimaal. Kojutulek", tlk Arnold Ravel, LR 22/1987, lk 17
"Väga! Ja toored õunad panevad kõhu valutama!" ütles Andi arukalt.
"Siis ma võtan endale ühe!" ütles vanaema väga arutult ja rebis oksa küljest rohirohelise õuna. Ta hammustas õuna nii et raksus.
"Hapu teeb lõbusaks!" seletas ta. "Kas sa ei tahaks ka õuna? Kui nad kodus sinuga riidlema hakkavad, siis ütle täitsa rahulikult: "Minu vanaema lubas.""
Andi võttis õuna ja lõi hambad sisse. Õun oli nii kole hapu, et... uih, kui hapu!

Kui see universum on kõige viimane -
põrkumas paisumise
ja kokkutõmbumise vahel nagu triljoniaastane
pendel, miks ei võiks olla
lapse tihkumisel välja hingates
prosoodia
nagu sissehingamisel on
pisarate ja merede keemia

  • Kuigi armastasin ka ise lugemist, ei armastanud ma keelesporti kunagi niimoodi nagu Owen. Sest minu arvates puudus keelel loomulik intelligents - inimesed olid keele loonud ja sellele ka tähenduse andnud ning seetõttu polnud osavad kirjutised minu jaoks tihti ei midagi enamat kui kavalad Hiina mõistatused. Kirjanikke ülistatakse tihtipeale selle eest, et neil on annet vallata midagi kunstlikku, mida saab omatahtsi muuta või millega manipuleerida, kuid miks peetakse kunstliku struktuuri täiendamist geniaalsuse väljenduseks? Võib-olla on mu mõtte loogikat siinkohal raske mõista ja lubage mul seega end teisiti väljendada: keelel ei ole ühtegi loomupärast saladust.
  • Ma ei taha sugugi viriseda. Kuid ma tahan, et meie teater oleks kõige parem teater maailmas. Ja sellepärast on kõige tähtsam hoida nende tegijaid. Ma murran seepärast juba tükk aega pead, kust otsast alata, sest midagi on hästi sassis ja segamini nende peades ja tegudes, kes saavad selle eest palka, et kunsti normaalsele arengule kaasa aidata (mitte kaasa segada!).
    • Karin Kask Kaarel Irdile, 28.06.1966, rmt: "Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984", 2007, lk 40
Miks ta oma headust siis meile ei ilmutanud? Isegi emale mitte. Kui keegi ikka on nii kuradi hea, võiks seda vähemalt omastele välja näidata. Kaugemalt vaatajad on seda märganud, aga lähivaates ei olnud isa hea mees. Kuigi väga halb ka mitte. Oma põlvkonna mõõdupuu järgi ei olnud isa midagi ebatavalist, aga eks ta oleks võinud meile vähemalt korra öelda, et oleme täitsa talutavad. (lk 8)
  • Emily mõtles endamisi, et haavatud sõduritele kristallnõudelt ja hõbetange kasutades toitu serveerida oli pisut liiast, aga ema oli väitnud, et on teatud standardid, millest peab kinni pidama isegi sõja ajal. "Lõppude lõpuks on see siiski ohvitseride haigla," oli ta öelnud. "On hea neile meelde tuletada, et tsivilisatsiooni vanad standardid eksisteerivad ikka veel."
    • Rhys Bowen, "Võiduaed", tlk Sille Teiter, 2021, lk 11
  • Täiesti tervete ja teovõimeliste meeste abitus on sageli naiste endi läbimõtlemata tegevuse tagajärg. On perekondi, kus vägisi või ettevaatlikult ja ettekavatsetult piiratakse meeste osavõttu kodustest probleemidest: las isa tegeleb ainult oma põhitööga. Tema teenistusalane edu on kõigi koduste väärtus. Sellistes kodudes muutub mees järk-järgult suureks lapseks, keda ei lasta teravate ja lõikavate esemete lähedussegi.
    • Aino Lunge, "Laste tundeelu kujundamine perekonnas", Tallinn: Valgus, 1982, lk 37-38
  • Naiste rõhumise olemus on ainulaadne: naisi rõhutakse naistena, sõltumata klassist või rassist; mõnel naisel on juurdepääs märkimisväärsele rikkusele, kuid see rikkus ei tähenda võimu; naisi leidub kõikjal, kuid neile ei kuulu ja nad ei kontrolli mingit märgatavat maa-ala; naised elavad koos nendega, kes neid rõhuvad, magavad nendega, sünnitavad lapsi – näib, et oleme lootusetult põimunud masinavärgi ja eluviisiga, mis meid hävitab.
    • Andrea Dworkin, "Woman Hating: A Radical Look at Sexuality", E. P. Dutton, 1974, lk 23
  • On teada, et sotsiaalsed ja ühiskondlikud protsessid toimuvad väga aeglaselt. Maidanil leidis aset omamoodi aja kontsentreerumine ja kuu ajaga toimus see, milleks tavaliselt kulub aastakümneid — ühiskondliku teadvuse transformatsioon. Loodan, et tagasipöördumatu. Maidanil karastunud rahva eneseteadvust ei saa enam nii lihtsalt ja karistamatult alandada. See on oranži revolutsiooni, veretu ja naeratava, kõige tähtsam saavutus.
    • Vira Konõk, "Saateks", rmt: Silver Meikar, "Oranži revolutsiooni päevik", 2006, lk 9
Doktor Dick sulges oma arstikoti. "On väga vanamoodne," ütles ta, "anda ravimeid, mis maitsevad kohutavalt."
  • Dorothy Kunhardt, "Dr. Dick", Pleasantville, NY: Reader's Digest Services, Inc., 1976, 3. trükk, lk 16

alamlehed