Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2023/juuli

Allikas: Vikitsitaadid
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember

Teivastel pingul
pesunööril mu õues
punarind puhkab.

Sidrunid ootel
on kõnniteel, pääsemaks
mu lõhnapurki.

Ei puuduta mind
muu kui vaid nukra tuule
jahe hellitus.

Kunstnik loob asju, mis mõjutavad vaatajat. Võib rääkida konkreetset, selgelt loetavat pildikeelt või läbi metafoori, värvide ja sümbolitega. Tekib tugev emotsionaalne laeng, mis paneb inimeses midagi liikuma. Tööd hakkavad elama oma elu, kohtama inimesi ja neid mõjutama.
Vabadus luua on seotud vastutusega oma loomingu eest. Vastutusega selle eest, mida sinu tööd inimestega teevad.

Ja ma pole veel lõpetanud
ma ei hakka halama oma osa pärast või anuma

Ma õpetan ennast ise
lendama lipsama liuglema jooksma
nii kiirelt kui mul vaja
ühel jalal

  • Mul endal on selline tunne, et mina ei loo, vaid justkui toimin vahendava kanalina. Otsin abi luuletustest ja kirjandusteostest, mis aitaksid sõnastada seda, mida ma muusikasse kirjutan. See aitab hoida pidet. Seejärel hakkan pusima, otsima, kangast kuduma. Tuleb leida niidiots. Kui see läheb pusasse, tuleb tehtu üles harutada ja uuesti punuda. Kanga kudumine ja lahtiharutamine on minu meelest loomeprotsessi märksõnad. Vahel on pusa taotluslik.
  • Naelaks oli Jürisalu kontsert orkestrile. See oli põnev, eriti orkestratsioon. Näiteks keskmises osas ei lasknud orkestratsioon kuidagi mingisse meeleolusse sattuda, sest iga hetk nagu kukkus või koputas või lõhkes midagi. Võib-olla tuleb seda mitu korda kuulata ja arvatavasti on see nii, aga nüüd tekkis vägisi mõte, et kogu ses muusikas on nagu vähe inimlikkust. Muidugi on see "inimlikkuse" ahtaks tegemine kui me selle all ainult emotsionaalsust mõtleme, sellest saan ma ise ka aru, aga ometi oleme harjunud midagi nagu südamele ka saama, ja kui me selle südame nüüd täiesti välja lülitame, kas siis ei jää viimati õige väike samm, et jõuda fašistlike põhimõteteni ja mis veel hullem, tegudeni. Muidugi ei taha ma seda Jürisalu muusika kohta öelda, aga niisugused mõtted tekkisid selle puhul.
    • Aurora Semper, kiri Lilian Semperile, 27.10.1960, rmt: "Kirjad Moskvast. Lilian Semperi kirjavahetus vanematega aastatel 1958-1961", 2017, lk 121-122

Peaksin mainima, et haavalehed olid pöidlaküünesuurused ja erksad,
et alasiga rünksajupilved vajusid kiirelt päikese ette, et enne kui nägin noid kolmekümmet
seitset valgesaba-hirve, tundsin talumatut üksildust, ja võiksin samahästi ka tunnistada,

kui teravalt tunnen puudust mehest, kelle koju jätsin, ehkki sõitsin
kaks tuhat miili temast eemale, et välja mõelda, kumba meist armastada.

Ma elan maailmas, mida mina pole loonud,
ei seest ega väljast.
On teatav leebus
tahtlikus alistumises: minu mõtted liiguvad
suurte tõdede sabas.
Minu mõtted on nagu varjud
ja mõnikord ma mõtlen, kuidas oleks olnud
luua kreedo, asjad, ideed
ja siis elada nende keskel.
Ma saan aru,
kui tõus ja mõõn mind enim sikutavad ja kuu on kauge
ja vangistatud metsloom on oma varjuga üks.
Kuidas isegi suur usk jätab ruumi kuristikele
ja pingul meel pöördub omaenda nõudmiste poole.

Sest loodusel on oma mured-rõõmud,
nii nagu kõrged mäed ja orud lauged
ju tunnistavad - langeta siis pea
sa segaduses, julgesid sest kurta
sa oma pisimuret, aga samal ajal
Jumal ja loodus vaikselt kannatavad.

Kuradima mehed on nagu kuradima bussid:
Ainult aasta ehk ootama pead
Ja niipea, kui üks ennast näole annab,
Tõstab paar-kolm kohe veel pead.

  • Wendy Cope, "Kuradima mehed" ("Bloody men"), rmt: Wendy Cope, "Serious Concerns", 1992

õndsad allaaetud, läbipizdiitatud ja mahalastud
kõik mu rajooni venkud ja Mego müüjad õndsad
videolaenutajad ja turvamehed, algklassiõpetajad ja tühjad infokandjad,
vaesuses
ja rikkuses lähen teie eest barrikaadidele võitlema, ära-neetud ja et-sind-
pikne-maha-löödud, traagelniitidega õmmeldud
ja läbi ja lõhki kõik te ülejäänud kogu maailmas ka

bljaad

õndsad

  • [Yûichi:] "Kui mu ema suri, tuli Eriko töölt ära, hoolitses minu eest, kes ma siis veel väike olin, ja mõtles, et mida teha. Ja ta räägib, et just siis otsustas ta naiseks hakata. Ütleb, et tundis, et ei suuda enam kedagi teist armastada. Enne naiseks hakkamist olevat ta üsna sõnaaher inimene olnud. Kuna talle ei meeldi midagi poolikult teha, siis lasi ta kõik ümber lõigata, näost kuni milleni tahes, ja ülejäänud raha eest ostis vastava suunitlusega baari. Ja kasvatas mind, nagu üksikemana või nii... Selline lugu..."
  • Võtan jala gaasipedaalilt ja veeren mööda, aga tegelikult pole siin midagi vaadata. Nendel laiadel tänavatel pole ainsat hingelistki, ei koerajalutajat ega emmet lapsevankriga. Kogu see raha suudab osta vaid vaikust. Muide, ma hindan vaikust. Te ei saa kasvada üles ühel Londoni peatänavaist, unistamata päevast, mil võiksite elada kodus, ilma et kuuleksite oma naabreid vaheldumisi vihaselt seksimas ja/või nutmas "Hüljatute" heliriba saatel. Kuid siinne rahu on kunstlik – see tundub lame ja tuim, justkui loodud inimestele, kes soovisid luua keskkonda, mis eitab täielikult inimelu valju reaalsust.
    • Bella Mackie, "How to Kill your Family", London: The Borough Press, 2021
  • Šuvalovos oli aga isal minu pärast sanatooriumi juhtkonnaga arusaamatusi olnud. Minu vene keele oskus oli ülimalt napp. Lugemisvaraks olin aga kaasa võtnud Mihhail Šolohhovi "Vaikse Doni" teise köite saksa keeles, sest eesti keeles oli selleks ajaks ilmunud ainult esimene osa. Ju seal pargis keegi oli minu ümber keerutanud ning siit arupärimine isale: kuidas on võimalik, et Nõukogude kindrali tütar loeb fašistlikku kirjandust ja ei oska vene keelt?!
    • Aino-Eevi Lukas, "Mina, isa ja abikaasa", rmt: "Kindral. Professor. Vandeadvokaat", 2008, lk 25

Tahan seda punast kleiti nii väga.
Tahan, et see kinnitaks
kõike halvimat, mida sa minust kardad,
näitaks sulle, kui vähe ma sinust hoolin
või ükskõik millest peale
oma tahtmiste. Kui ma selle leian, tõmban selle rõivatüki
riidepuult nagu ma valiksin keha,
mis mind sellesse maailma kannab, läbi
sünnituskarjete ja ka armukarjete,
ja ma kannan seda nagu luid, nagu nahka,
sellest saab see kuramuse
kleit, milles mind maetakse.

alamlehed